Käru mõis – 1692. aasta puitpärl ja 36-ruudulised aknad

Käru mõisa vana peahoone on üks Eesti vanimaid puidust mõisahooneid, mis pärineb Rootsi aja lõpust.

Selle kõige erilisem detail on 36-ruudulise jaotusega aknad – arhitektuuriline haruldus, mida mujal Eestis enam säilinud ei ole. See maja on näinud Põhjasõda ja Venemaa keisrinna Katariina I katkist vankriratast, jäädes ise kummalisel kombel puutumata.

Põhjasõja ajal, mil Vene väed paljusid mõisaid hävitasid, jäi Käru puutumata – ilmselt tänu oma kõrvalisele asukohale. Rahvas teab ka legendi, et mõisas olevat ööbinud isegi Venemaa keisrinna Katariina I, kui tema Eesti-reisil vankri ratas purunes.

Palju enne seda, kui lasteaiad said normiks, tegutses Käru mõisas Eesti esimene omalaadne asutus. See, et mõisnik mõtles oma tööliste laste hoiule, oli 19. sajandil haruldane samm. See fakt näitab Käru oluliseks tähiseks Eesti haridus- ja sotsiaalajaloos, mitte üheks üheks endiseks aadlimajaks.

Mõisa uue, pikema kivist peahoone projekteeris Riia arhitekt Robert Pflug ja see valmis 1878. aastal. Kuigi 1905. aastal põletasid  ülestõusnud talupojad mõisa maha, taastati see hiljem lihtsustatud kujul, jäädes ilma kaunistustest ja tornist. Maja sai kannatada ka Teise maailmasõja ajal.

Aastatel 1920–2001 tegutses uues peahoones kool, ja tänal on mõis eravalduses. Erastamisel lubas omanik sinna rajada turismi- ja majutuskeskuse.

Lähedal asuv Käru muuseum pakub ainulaadset võimalust tutvuda lapsevankrite ajaloo ning kogeda korteri atmosfääri läbi erinevate ajastute Kerro residentsis.

Käru mõisas sündis majandusteadlane Ragnar Nurkse (1907- 1959).

Muudetud: 10.05.2026