Väikese väina tamm – ajaloo taaskasutus vanadest linnustest
Muhu ja Saaremaa vahel sõites rullid sa tegelikult üle keskaegsete kindluste.
Väikese väina tammi ehitusele andis esimese tõuke 17.sajandil Rootsis kehtestatud postikorraldusmäärus, millega nähti ette, et post peab käima igal nädalal Saaremaalt Pärnusse ja tagasi. Suuremaks takistuseks said muutlikud ilmaolud.
Kui Suure väina ületamine purjelaevaga erilisi probleeme ei tekitanud, siis Väikese väina madal veetase ja tuuled häirisid madalapõhjaliste laevade e uiskude liikumist, mida sai juhtida vaid purjede abil. Uisu kohta on öeldud, et see vedas nii saksu kui sante, lisaks ka härgi ja hobuseid. Väina uisk oli suhteliselt lai ja väikese süvisega purjepaat, mis mahutas 5 hoburakendit.
Esimesed plaanid tammi ehitamiseks tehti juba 1865, Riik andis poole kavandatavatest kuludest, teise poole pidid maksma kohalikud mõisnikud. Ka laevaliiklust olid korraldanud seni mõisnikud, kes teenisid nii kaupade kui inimeste veoga.
Just vajadus postiteenuse järele oli peamine põhjus, miks riik ehitust rahastama nõustus. Kaubavedu põhjendusena välja tuua ei saanud, sest Saaremaal eriti midagi ei toodetud.
Kui ehitusega algust taheti teha, selgus ootamatult, et Kuivastu mõisnik oli vahepeal riigi antud raha jõudnud ära kulutada.
Idee luua kindel tamm sai teoks alles 1894, kui Liivimaa kuberner Mihhail Zinovjev (Sinowjewe) Kindalaiule tammi nurgakivi pani. Zinovjev ise oli keiser Aleksander III alustatud venestamispoliitika tulihingeline pooldaja. Üks tema tuntumaid väljaütlemisi pärineb 1887. aastal Riia Läti Seltsile peetud kõnest: “…meie jaoks saavad eestlased ja lätlased kasulikuks ainult siis, kui neist saavad venelased.”
Tammi ehitati korraga nii Saaremaa kui ka Muhu poolsest otsast, ehitusse kaasati kohalikud talumehed. Kokku töötas tammiehituses üle 200 inimese. Esimese 7 kuuga ehitati 60 meetrit tammi. Maksti korralikult – 2 meetrise jupi ehitamise eest maksti 4 lüpsilehma hind. Tammi ehitamiseks lõhuti ära Muhu maalinna vallid ja kive võeti ka Maasi ordulinnuse varemetest.
Kuna just Liivimaa kuberner Mihhail Zinovjev ehituse pärast pool sajandit ettevalmistusi käima lükkas ja 3,6 km pikkuse tammi valmis lasi ehitada, nimetati tamm Zinovjevi tammiks. Töö edenes oodatust kiiremini, isegi tammi lõplik projekt sai valmis alles siis, kui pool tammist juba ehitatud oli.
Tamm õnnistati pidulikult sisse juba 1896. Esimestena sõitsid tammist üle Zinovjevi (Sinowjewe) lesk ja Liivimaa uus kuberner Surovtsev. Kuberner Zinovjev seda päeva ära oodata ei jõudnud. Aasta varem suri mees südamirabandusse.
Esimesel kuul oli tammi ületamine tasuta, hiljem pidi jalakäija maksma 5 kopikat, hobuvankri ülesõit maksis 15 kopikat.
Kui algselt arvati, et tammi ehituseks piisab 28 tuhandest rublast, läks ehitus maksma 106 tuhat rubla. Lisaks selgus peagi, et tamm sai liiga kitsas, hobuvankrid naljalt teineteisest mööda sõita ei saanud. Ka hakkas tamm kohe vajuma. Kõrgvee ajal seal liikuda ei saanud. Nii tuli üsna kohe alustada remonditöödega.
Üsna varsti sagenesid rannakülade kalurite kaebused, et kalavarud on vähenenud ja hakati nõudma vee läbijooksukohtade rajamist.
Esimene auto jõudis tammile 1906, esimene buss 1938. Alles 1949 jõuti esimeste kalade läbipääsuavade rajamiseni. 1960.aastal sai tamm mustkatte. Tänaseks on algsest 6 meetri laiusest teest kujunenud 24 meetri laiune tammitee.
Väikese väina ökoloogiline seisund on 19. sajandi lõpus rajatud umbse tammi tõttu järjest halvenenud ja ala on sattunud kriisiseisundisse. Tamm on muutnud väina kaheks eraldiseisvaks veekoguks, kus läbivoolu puudumise tõttu on toimunud suured vee- ja looduskeskkonna muutused. Need mõjurid on viinud väina ökosüsteemi hävingu äärele. Uuringutest on selgunud, veevahetus on võrreldes vaba läbivooluga vähenenud isegi 10-12 korda.
Lahenduseks oleks suuremad avad tammis, mis parandaks veevahetust ja suurendaks kalade rännet. Tammi Muhu poolses otsas olevat Tilluniret, 4 meetri laiust ava tammis, puhastati ja süvendati 2017.a Väikese väina seltsi eestvedamisel. Pärast seda olevat kalurite saagikus hüppeliselt suurenenud! Sellest kogu väina jaoks siiski ei piisa.
Madalaveeline väin meeldib peatuskohana veelindudele. Et linnud elektriliinidesse ei satuks, on traatidele riputatud helkurid. Algust on tehtud merekaabli rajamisega, mis võimaldab õhuliini sulgeda. Aastast 2006 laiub mõlemal pool Vüinatammi Väikese väina Natura 2000 hoiuala. Tamm näeb kõige ilusam välja kevadel, kui siin peatuvad sajad rändlinnud.
Igasuvine traditsioon on Väikese Väina avaveeujumine. Võistlusele antakse start väikesest Vahtna sadamast Muhus ja 2,3 km distantsi lõpp on Orissaare sadamas. Traditsioon sai alguse 1994, TTÜ õppejõu Aare Uustalu eestvedamisel. Esimesel korral oli osalejaid 11, viimastel aatatel läheneb see 200-le. Osalejaid on pea kõigist Eesti ujumisklubidest, ag aka välismaalt.
Vahtna uisusadamast kõrgaeg jääb aega, kui Rootsi kuningriik seadis sisse regulaarse postiveo. Sadamas oli ka nn uisusaun. Uisusaun oli paadimeeste eluase, mis jagunes meeskonnaruumiks ja alalise elaniku toaks. Viimane oli enamasti suure pere noorem poeg, kes elatas end uisumehe-teenistuse ning kalapüügiga ja kelle hooleks oli ka uisusauna ruumide kütmine. Meeste magamisasemeteks olid narid ning kummagi ruumi väikesest aknast avanes vaade väinale.
2025. aastal võeti maha pool sajandit varem püstitatud kõrgepingeliini postid, mis põhjustasid igal aastal sadade lindude surma. Alles jäi vaid üks üks post, mida Väikese Väina Seltsi eestvõttel sooviti säilitada kui ajalugu. Oli plaan rajada sinna vaatetorn ja matkarada Õ/Ö piiritähise parklast. 25. augustil 2026 võeti ka see viimane siiski eelkõige ohutu liikluse tagamiseks maha. Mast asus teevööndis, sinna parkla rajamiseks ruum puudus. Ka oleks amortiseerunud masti kordategemine olnud kulukas.
Hea teada: Gustav Ernesaks on aga märkinud, et tema jaoks on kõige võluvaim instrument just undav telefonipost.
Muudetud: 25.08.2026
25, Merepiiga tee, Rannamõisa küla, Harku vald
Mõniste küla
Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Kabli looduskeskus
Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78028, Eesti
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78201, Eesti
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78201, Eesti
Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub
Porkuni järv
Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti
Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti
Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti
100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti
Liivarand
Väike liivaribaga ujumiskoht
Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti
Liivarannaga ja heas korras.
Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti
Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.
Tirbi küla
Kõiguste
Tõrise, Tõrise küla
Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46711, Eesti
Seidla mõis
Viru-Nigula Koduloomuuseum,
Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures
Vintri küla
Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti
Tornimäe Põhikooli juures
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Käru alevik,Türi vald,
