Ranna­pungerja tuletorn – Estonia kaevanduse veemõõdik

Kui Estonia kaevandus ükskord suletakse ja pumbad seiskuvad, muutub tuletorni kõrval voolav jõgi kahanenud ojaks.

Seega on tuletorn nagu vaikne tunnistaja: kuni jões on vett ja voolu, käib kaevanduses töö. Kui jõgi jääb madalaks, on suurtööstuse aeg selles piirkonnas läbi saanud.

Rannapungerja tuletorn on ehitatud 1937. aastal ja on Peipsi vanim järjepidevalt tegutsenud tuletorn. Tuletorni jalamile on rajatud vaateplatvorm, millelt avaneb kaunis vaade Peipsi järvele ning rannamaastikule.

Esmane puidust tulepaak ehitati aga juba 1923. aastal. Tegu on Peipsi äärse ühe vanima tuletorniga, mis järjepidevalt tegutsenud. Valge raudbetoontorni kõrgus jalamist on 7,6 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 16 meetrit.

Tuletorni lähedal korraldatakse juba traditsiooniks saanud igasuvist Tuletorni kontserti.

Rannapungerja jõgi on koos lisajõgedega Alutaguse madalikult Peipsisse suubuvatest jõgedest suurim. Jõgi oli omal ajal oluline palkide parvetustee Alutaguse metsadest Peipsini. Kahe maailmasõja vahel asus Rannapungerjal sadam, mille kaudu Alutaguse rahvas pidas sidet välisilmaga.

Rannapungerja jõkke juhitakse Jõuga peakraavi kaudu ka Estonia kaevandusest väljapumbatav vesi. Võib arvata, et pärast kaevanduse sulgemist muutub jõgi veevaesemaks.

2011. aastal leiti  jõekaldal veest esimesed savinõude killud, mis viitavad ligi 9000 aasta vanusele asustusele. Nüüdseks on sealt leitud ligi tuhatkond arheoloogilist eset.

Muudetud: 12.01.2026