Uue-Varbla mõis, mis sündis vennatülist ja jäi püsima tänu argivajadustele

Kui mõni häärber võiks öelda „olen näinud kõike“, siis Uue‑Varbla — vennatüli, maareform, kolhoos, muuseum ja nüüd taas veranda.

Varbla mõisa lugu ulatub 15. sajandisse, kuid kõige värvikam peatükk algab Nasackinite suguvõsaga. 18. sajandi lõpus ajas päranduseks saadud mõisa jagamine kaks venda sedavõrd tülli, et tüli jõudis lausa Venemaa keiser Paul I lauale. Alles kahe aasta pärast jõuti kokkuleppele: Varbla mõis jagati kaheks — Vana‑Varblaks ja Uue‑Varblaks. Just siis sündis ka Uue‑Varbla mõis, mille puidust peahoone valmis 1798. aastal varaklassitsistlikus stiilis.

Tollal oli puidust mõisahäärbereid palju, kuid enamik ei pidanud ajale vastu. Uue‑Varbla on haruldane erand. Hoone säilis, sest 1919. aasta maareformiga ei jäetud seda tühjalt seisma — siia kohandati eluruumid ja majanduskohad, mis hoidsid lagunemisest. Tühjaks jäänud puumõisad kaovad tavaliselt mõne aastakümnega. Ka jäi ääremaal asuv häärber sõdadest puutumata.

Kui mõisa viimane parun Saksamaale kolis, ostis 1925. aastal häärberi Šveitsi kodanik Walter Schär. Tema järglaste käes on mõis ka täna. Vahepeal, Nõukogude ajal, olid siin kolhoosi kontor, lasteaed, kultuurimaja, söökla ja korterid — nii elas hoone edasi, isegi kui rollid muutusid.

Täna tegutseb mõisas Varbla muuseum, mis tutvustab piirkonna ajalugu ja eluolu. 2025. aastast kaunistab häärberit taastatud puitpitsiline veranda — kunagine uhkus, mis oli vahepeal kadunud.

Vana‑Varbla mõisast pole tänaseks midagi säilinud.

Uue-Varbla asunduses sündis 16. oktoobril 1912. aastal kirjanik Karl Ristikivi. Majanduslikult väga raskete olude kiuste sai õpihimuline Ristikivi küpsustunnistuse Tallinna Kolledžist, mille 4-aastase kursuse lõpetas ta rekordiliselt ühe õppeaastaga. 1936. aastal asus Ristikivi Tartu Ülikoolis õppima geograafiat ja lõpetas studiumi cum laude diplomiga. Ristikivi sulest on ilmunud 16 romaani ja arvukalt luulet. Lauluks on saanud tema luuleread: „Minagi olin Arkaadia teel, kuigi ma sündisin saunas. Mõnikord mõtlen: ma läheksin veel, muretu nooruk Arkaadia teel, marssalikepike paunas…“. Olgu siinkohal lisatud, et Tammsaare pidas Ristikivi enda mantlipärijaks.

Kirjanik suri Rootsis, tema põrm toodi 2017. aastal Eestisse ja maeti Paadrema kalmistule. Varbla kooli juures on ka temale pühendatud mälestuskivi.

Muudetud: 02.10.2026

Varbla kool

Haapsalu linn, Lääne maakond

Hara suurkivi, Loksa — Hara

Reima Kadakas, Suursoo tee

Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme

Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last

Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Uue-Varbla mõis, mis sündis vennatülist ja jäi püsima tänu argivajadustele

Kui mõni häärber võiks öelda „olen näinud kõike“, siis Uue‑Varbla — vennatüli, maareform, kolhoos, muuseum ja nüüd taas veranda.

Vaata ka neid kohti

Kasari vana sild – 308 meetrit Kunda tsementi ja Belgia disaini

Lihula piiskopi­linnus – Eesti pealinn, mida kunagi ei tulnud

Nigula raba ja selle punane “valuuta”

Lihula piiskopilinnus – Eesti pealinn, mida kunagi ei tulnud