Kiideva mõis – ainulaadne “kalasoomustega” maja

Erinevalt tavalistest krohvitud mõisatest on Kiideva peahoone fassaad kaetud ümaraotsaliste puidust laastudega, mis meenutavad kalasoomuseid.

See on Eesti mõisade seas üliharuldane lahendus, mis teeb sellest 19. sajandist pärit puumajast tõelise arhitektuurse pärli.

Kiideva mõis asutati 17. sajandil. Mõisa kahekorruseline puust peahoone ehitati arvatavasti 19. sajandil. Aja jooksul on mõisal olnud palju omanikke. Enne riigistamist kuulus see von Tollide perekonnale.

Nõukogude aja saabudes jäi mõisahäärber rakenduseta ja kippus lagunema. Mingil ajal oli hoones kool ja suviti pioneerilaager, aga alates 1950ndatest olid hoone keldrid akende-usteta, 1970ndate lõpus hakkas katus läbi sadama.

2000ndate alguses ostis vallalt hukule määratud hoone Rein Hallik. Vastupidi omaniku ootustele muinsuskaitse maja kaitse alla ei võtnud, et hoida taastamisraha piirkonna teistele objektidele. Omanik parandas küll maja katuse, korrastas pioneerilaagri platsiks kujundatud mõisaparki, sulges maja aknad. 2017. aastal omanik suri. 2007. aastal moodustatud Kiideva Mõis MTÜ tegevus soikus ja hooleta jäänud maja lagunes edasi.

2019. aastal võtsid uued huvilised üle kunagi loodud MTÜ ja asusid mõisa ümbrust korrastama ning maja taastama eesmärgiga rajada sinna kunagi kultuurikeskus.

Legend räägib, et kuningas Ingvar sai surma rootslaste ja eestlaste vahel toimunud võimsas lahingus Eestis kohas nimega Kivi. Kiideva küla nimi on vääne omaaegsest Kividepääst. Legendi kuningas Ingvari kohta mainib ka Saxo Grammaticus, mis lisab paigale ajaloolist kaalu üle Läänemere.

Kiideva mõis asub merele väga lähedal, mis selgitab ka ehituse loogikat ja laastudest fassaadi– see kaitses puitu niiske mereõhu eest.

Muudetud: 30.04.2026

Kiideva mõis – ainulaadne “kalasoomustega” maja

Erinevalt tavalistest krohvitud mõisatest on Kiideva peahoone fassaad kaetud ümaraotsaliste puidust laastudega, mis meenutavad kalasoomuseid.

Vaata ka neid

Ants Laikmaa muu­seum – kodu, mis oli nagu muuseum juba omaniku elu ajal

Kulla­maa kirik, kus sündis Eesti akadeemiline muusika

Valge­järv – järv, mis paistab põhjani läbi

Ants Laikmaa muuseum – kodu, mis oli nagu muuseum juba omaniku elu ajal

Kullamaa kirik, kus sündis Eesti akadeemiline muusika

Valgejärv – järv, mis paistab põhjani läbi