Sipa mõis, mille viimane omanik vahetas mõisniku elu Vabadusristi vastu

Sipa mõis, barokne pärl, mille viimane saksa soost parun võitles Eesti vabaduse eest nii kõvasti, et teenis endale hüüdnime “Eestisaksate Kuperjanov” ja sai postuumselt kõrgeima riikliku autasu – Vabadusristi II liigi medali.

Sipa  mõis asutati juba keskajal. Selle barokne mantelkorstnaga peahoone ehitati 18. sajandi viimasel veerandil. Pärast 1905. aasta tulekahju taastati hoone ligikaudu algsel kujul. Mõis vahetas tihti omanikke.

Viimased sadakond aastat enne riigistamist kuulus mõis von Rosenthalide perekonnale. Mõisa üks viimastest omanikest oli eestisakste Kuperjanoviks kutsutud lipnik Hellmuth Karl Ernst von Wetter-Rosenthal. Tema eestvõttel moodustati peamiselt baltisakslasi ühendanud Balti pataljoni ratsakuulipildurite komando, kes võitles Vabadussõjas Eesti Vabariigi eest. Selle eest autasustati teda postuumselt Vabadusristiga. Vabadusrist oli esimene Eesti riiklik autasu, mis loodi Vabadussõjas osutatud teenete tunnustamiseks.

Pärast Vabadussõda kolis hoonesse kohalik kool. Kui enne sajandivahetust kool suleti, tegutses mõisamajas lasteaed, mis lõpetas 2025. aastal laste vähesuse tõttu tegevuse. Majas on ruumid ka kohalikule raamatukogule.

Hoone on muinsuskaitse all.

Muudetud: 12.01.2026