Koigi mõis

Koigi mõisa peahoonest kuulsam on kellatorniga meierei, millest on saanud Koigi sümbel

Koigi mõisa lugu algas 1757. aastal, kui Adam Friedrich von Stackelberg otsustas osa Mäo mõisa maavaldustest eraldada oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile. Varaklassitsistlik peahoone valmis alles 18. sajandi lõpul, olles nooblilt lihtne, ent ajastu vääriline. Mõisa kellatorniga meierei, mis eristub astmikviiluga, jäi hiljem kõnekaks sümboliks kogu piirkonnale.

Kohalik haridus on olnud mõisa ajaloos alati tähtis. Johann von Grünewaldt asutas innukalt koole oma küladesse, olles hariduse edendamisel tõeline teerajaja. Otto von Grünewaldt tõi mõisaellu uue tasandi, avades kodukooli, kus said haridust ka tulevased suurkujud. Näiteks õppis seal skulptor Alexander Friedrich Bock, kelle käe all kujunes hiljem Eesti kuulsamaid skulptoreid Amandus Adamson.

Riigistamise järel tõi külakool peahoonesse uue elu, kuigi see põhjustas ka vaidlusi mõisarahvaga. Mõisaprogrammi toel taastati hiljem mõisa iluaed, mis kasvas kogukonna südameks. 2014. aastal alguse saanud „Umbrohufestivalid” ja „Moosilaadad” tõstavad esile looduslikud tooted ja innovatiivsed mõtted – näiteks taimed aias, mille sildid avavad QR-koodi kaudu videofilmid. Koigi mõis on täis traditsioone, aga avatud ka tänapäevaste lahendustega külastajatele.

Uuendatud: 02.06.2025