Ülgase koopad

Kas teadsid, et Eesti esimese fosforiidirikastusvabrik alustas Ülgasel tööd juba 1924. aastal ja samas toimus ka kaevandamine?

Ülgase ligi 50 hektaril laiuv looduskaitseala võeti kaitse alla 1960. aastal. Siin paikneb 24-26 meetri kõrgune Ülgase pank, mille kõrgeimat osa kutsutakse Hõbemäeks.

Kaitseala koosseisu kuuluvad ka Eesti esimese fosforiidirikastusvabriku varemed ja kaevanduskäigud, mis rajati aastatel 1920–1938. Kaevanduses ja rikastusvabrikus algas töö 1924. aastal. Pangast algavad kaevanduskäigud on osaliselt läbitavad. Toodangu väljaveoks kohandati Koljuotsa neemele rajatud Koljunuki kalasadam ja selleni ehitati 2 km pikkune kitsarööpmeline raudtee. Kaevandati 10–15 m sügavusel, mis maaharimist see ei seganud. Vähese fosforisisalduse ja raske omastatavuse tõttu aga ei olnud väetis eriti nõutud kaup ning seepärast polnud fosforiiditööstus tulus. Ülgase rikastusvabrik hävis tulekahjus 1938. aasta detsembris. Vabriku müürid on säilinud.

Ülgase vanad kaevanduskäigud moodustavad omamoodi tehiskoobastiku, kus talvituvad nahkhiired.

Ajalooliselt oli Ülgase Hõbemägi muistsete eestlaste ohverdamispaik.