Kirna mõisa peahoone Türi vallas Järvamaal kevadisel tulbifestivalil 2023. aastal

Kirna mõis – tsaari kasvataja loodud Peterburi elegants

Kirna valge härrastemaja peidab endas 19. sajandi alguse kõrgaadellikku hiilgust, mille kujundas tsaar Paul I õukonnas kasvataja karjääri teinud Carl Magnus Osten-Sacken.

Kirna mõis rajati 1620-datel aastatel, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis Eestimaa rüütelkonna peamehele Hans von Fersenile 5 siinset küla. Tänaseni säolinud esinduslik valge mõisahoone valmis samuti Fersenite ajal, 18. sajandi teisel poolel.

1804. aastal sai mõisa omanikuks Peterburis tsaar Paul I ja suurvürst Konstantini kasvatajana õukondlikku karjääri teinud Carl Magnus Osten-Sacken, kes kujundas mõisa peahoone suures osas ümber vastavalt Peterburi aadli maitsele ja eluviisidele. Kõrgaadellik elu kujunes aga ilmselt liiga kulukaks, omanikud vahetusid ja juba enne mõisareformi oli mõisa kunagine hiilgus kadumas.

Pärast võõrandamist asus mõisahoonesse kool. Teise maailmasõja ajal tegutses siin Saksa ohvitseride koolituskeskus. Koolimajana kasutati mõisat ka Nõukogude aja alguses. Hiljem asusid seal raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosi keskus ja söökla ning korterid.

1997. aastal müüs riik mõisahoone oksjonil tervendajale ja peenenergia maailma hästi tundnud Helle Annikole. kes tunnetas siin erilisi energiapunkte. Pargist on kujunenud loodusravipark. Kuuldused mõisapargi positiivsest mõjust levisid kiirelt ka Eestist väljapoole. Sagedased on külastajate grupid Euroopast, aga käidud on isegi tervendajad Brasiiliast ja mungad Tiibetist.

2019. aastal kinkis AS Nurmiko pärast oma kasvuhoone põlengut Kirna mõisale 200 000 tulbi- ja 15 000 nartsissisibulat, mis istutati talgute korras mõisa peahoone ümber. Järgmisel kevadel käis õiteilu nautimas 10 000 külastajat! Tulbiaia rajamine tunnistati Järvamaa 2020. aasta teoks. Erinevaid sorte leidub siinsetel peenardel sadakond. Sellest sai alguse igakevadine tulbifestivali traditsioon. Tegu on suurima loodusliku tulbiväljaga Balti- ja Põhjamaades.

Kui Kirnas möllavad tulbid, siis Udeva mõis on kogumas tuntust oma nartsissiväljadega.

Muudetud: 09.05.2026

Kirna mõis – tsaari kasvataja loodud Peterburi elegants

Kirna valge härrastemaja peidab endas 19. sajandi alguse kõrgaadellikku hiilgust, mille kujundas tsaar Paul I õukonnas kasvataja karjääri teinud Carl Magnus Osten-Sacken.

Vaata ka neid

Ambla kirik – läänetorn, mis ehitati otse seina sisse, mitte ettepoole nagu mujal.

Kodru raba ja vaate­torn – 9000 aastat settimist ja üks kõikuv torn

Orina mõis – Põhja-Jäämere uuringute alguspunkt Järvamaal

Kodru raba ja vaatetorn – 9000 aastat settimist ja üks kõikuv torn