Suure­mõisa loss

Kas teadsid, et Suuremõisa lossist pidavat viima otsekäik 1,5 km eeemal asuvasse ussikeldrisse? Kui viib sinna, toob ka tagasi.

Suuremõisa mõis kujunes ordumõisana välja veel enne Liivi sõda. Juba 17. sajandil oli mõisal oma aja kohta eeskujulik viljapuude ja marjapõõsastega aed, jääkelder, tuuleveski, tallid, aidad, küünid.

Vana mõisamaja asemel uhke, 64 toaga  lossi ehitas aastatel 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock. Pärast ema surma müüs tema poeg mõisa võlgade katteks mõisa parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternbergile, kelle järeltulijatele jäi mõis kuni riigistamiseni.  1920.aastal alustas mõisa peahoones tööd kool. Kooliharidust anti mõisas, aga mitte mõisa peamajas, ka varem, Kärdla kalevivabriku rajaja parun Peter Konstantin von Ungern-Stenberg avas siin lamburite kooli.

Pärast mõisa riigistamist aitas just kooli paigutamine mõisa peahoonesse siinsetel uhketel hoonetel säilida. Algselt oli siin väike erakool mõisatööliste lastele, hiljem vallakool, Suuremõisa 8-klassiline kool ja selle järglasena põhikool. 1977.aastast töötab lossis Putkaste sovhoostehnikum, millest kasvas välja Hiiumaa Ametikool. EMP mõisakoolide programmi toel restaureeriti peahoone aastatel 2014– 2015.

Lossis on muuseumituba, kohvik ja suveniiripood. Lisaks saab tutvuda Hiiumaa Ametikooli aiaga, inglise stiilis pargiga.  Lossi sisehoovis korraldatakse vabaõhuetendusi, lossi saalides ja pargis toimuvad kontserdid.

1993.aastal peeti esimesed Suuremõisa lossi päevad.

Lossist pidavat viima otsekäik 1,5 km eemal asuvasse ussikeldrisse. Paekivist kelder on ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Tänapäeval on kelder päris halvas seisukorras ja nime vääriliselt talvituvad seal ussid.

2024.aastal otsustas Haridus- ja Teadusministeerium siin kooli sulgeda ja viia loss riigi omandusest Hiiumaa valla haldusesse. Mõisakompleksis jäävad endiselt tegutsema Suuremõisa lasteaed-põhikool ja Suuremõisa raamatukogu.

Loe artiklit ja saad teada, kuidas just Suuremõisa loss andis talupoegadest ehitajatele võimaluse jätta jälg, mis ulatub otse Eesti Vabariigi valitsuse tänase päevani.