Sääre­tirp ja Kassari kabel – intellek­tuaalide ja loome­inimeste suveparadiis

Kassari on alati olnud intellektuaalide ja loomeinimeste magnet.

Siin ammutasid inspiratsiooni kirjanik Aino Kallas ja diplomaat Oskar Kallas ning kabeliaia vaikuses puhkab näitleja Olev Eskola. See paik on nii fotogeeniline ja täpselt laetud, et isegi filmimeistrid on siin üles võetud “Karge mere” mastaapsed stseenid. See pole lihtsalt maakoht, vaid Eesti kultuuriajaloo elav võtteplats.

Sääretirbi näol on tegu poolsaarega Kassari edelaosas, kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Sääretirbi lõppu viiv tee on üks Hiiumaa kuulsamaid radu. Teekond Sääretirbi tippu on veidi alla 2 kilomeetri.

Kassari kabel on ainus Baltimaades tegutsev kivist sakraalhoone, millel on rookatus. Rookatusega on ka Sutlepa kabel, aga see on taaspüstitatud vabaõhumuuseumis ja samuti ei ole see kivist. Kassari kabel on paik, kuhu elekter pole kunagi ulatunud ja kus seda ka ei igatseta. Kõik sündmused ja jumalateenistused toimuvad siin arhailises küünlavalguses. Lisa siia haruldane nähtus – altarisse ehitatud kantsel – ja sa saad koha, mis on sama eriline kui Hiiumaa rannajoon ise.

Kabeli kõrval on kunagise Kassari mõisniku A. W. Stackelbergi hauakabel, mida esimese Eesti valitsuse ajal kasutati halbade ilmade korral matuse rituaalide ruumina.

2025. aasta lõpus sai kabel uue siberi lehisest kattelaudisega tornikiivri. Kabelit külastab aastas ca 4000 turisti ja nüüd on neil ka lootust torni pääseda.

Muudetud: 16.01.2026