Tahkuna ranna­patarei – Hiiumaa kadunud betoonkatedraal

Kui astud Tahkuna patarei juurde, on tunne, nagu oleksid sattunud hiiglaslikku betoonkatedraali, mille altariks olid kunagi kaks 180‑millimeetrist kaksiktorni – kokku 375 tonni puhast tulejõudu. Need olid Hiiumaa „baaside lepingu“ aegse kaitsesüsteemi kõige võimsamad relvad, suutelised saatma mürske kuni 37 kilomeetri kaugusele, silmapiiri taha. Tornid ise on ammu vanarauaks lõigatud, kuid nende massiivsed betoonalused ja maa‑alused plokid jutustavad edasi sama lugu: see oli rajatis, mis pidi olema hirmutav juba ainuüksi oma olemasoluga.

1939. aasta sügisel sundis „baaside leping“ Eestit lubama Punaarmee üksused siia, Hiiumaale eraldati selleks ligi 80 ruutkilomeetrit. 1941. aastaks valmis kuus rannapatareid, kuid Tahkuna oli nende kroonjuveel. Siinset kahte MB‑2‑180 suurtükiplokki ehitati soisel pinnal ööpäevaringselt pumpade abil kuivana hoides. Ühe positsiooni 6500 kuupmeetri betooni valamine kestis viis ööpäeva järjest. Tornide all laiutas kahekorruseline maa‑alune maailm – 55 mehe eluruumid, varud ja diiselgeneraatorid, kõik mõeldud vastu pidama pikale piiramisajale.

1941. aasta sügisel lasti patarei õhku, pumbad seiskusid ja maa‑alused koridorid täitusid veega – nii on nad püsinud tänaseni, vaiksed ja kõhedad. Hiljem toodi välja kaks diiselagregaati, millest pandi Kärdla elektrijaamas kokku üks, mida kasutati Hiiumaa elektriga varustamiseks aastail 1956–1967. Muud seadmed ja tornid lõigati vanarauaks ning 2003. aastal tõmmati maa seest välja ka poolik suurtükiraud, mis seisab nüüd Hiiumaa militaarmuuseumis.

Muudetud: 24.05.2026