Harju-Rätsepa tuulik

Kunagi olevat Hiiumaal olnud nii palju tuulikuid, et kõigile ei jätkunud tuult, täna tekitab lõputuid vaidluseid iga uus plaanitav tuulegeneraator

On väidetud, et vanasti olnud Hiiumaal nii palju tuulikuid, et tuult kõigile ei  jätkunud ja seepärast tulnud muist ära lammutada. On tõesti olnud aegu, mil  Hiiu saarel oli iga kahe pere peale üks tuulik ja nende koguarv võis 19. sajandi  lõpul küündida isegi üle 500. Hiiumaa ja Saaremaa olid tuulikute arvult Baltimaade  rikkaimad piirkonnad. Praeguseks on  neid säilinud 30 ringis ja selliseid, mis vajadusel leivavilja võiks jahuks  jahvatada, on vaid Reigi, Lauka, Heigi tuulikud.

Tuulikuterohkuse tingis seadus, mis lubas Lääne-Eestis ja saartel talumehel ehitada oma tuulik ilma mõisniku nõusolekuta. Mujal Eesti olid veskid vaid mõisnikel.

Harju-Rätsepa talutuulik valmis aastal 1892 ja on ehitismälestisena kaitse all. Tuuliku korrastas Emmaste vallavalitsus 2001. aastal. Koos kohaliku külaseltsiga on tuulikut aastatel 2016-2017 LEADER toetustega remonditud. Tegemist on tüüpilise, samas ühe suurema  Hiiumaa pukktuulikuga. Tuulikut vilja jahvatamiseks kasutada ei saa ja on vaadeldav vaid väljast.   Harjumaaga tuulikul seos puudub, küll aga asub see Harju külas.

Nõukogude korra ajal tuulikus jahvatamist enam ei toimunud. Tuulikut kasutati lihtsalt tööriistade või muu kraami hoiustamiseks, nagu paljusid teisi Hiiumaa pukktuulikuid sellel perioodil.

Lääne-Euroopas alates 13. sajandist levima hakanud tuulikud jõudsid  Eestimaale mõni sajand hiljem. Hiiumaa puhul on teada, et juba 1572. aastal  on Hilleste külas (Pühalepa) olnud tuulik. Üks vanimaist säilinud pukktuulikuist Eestis asub Kõpu külas Pihla talu maadel ning pärineb 18.  sajandist (pöörpakus on aastaarv 1762).

Ka Eesti esimene kaasaegne tuulegeneraator püstitati Hiiumaal, Tahkuna poolsaarel, ja käivitati 19. septembril 1997.

Muudetud: 26.02.2026