Mõdriku mõis ja valge ratsu vari

Mõdriku viimase peremehe unistus polnud rikkus, vaid haridus. See soov täitus 1927. aastal, mil natsionaliseeritud mõisas alustas kodumajanduskool. Tänapäeval, liidetuna Tallinna tehnikakõrgkooliga, tegutseb seal teenusmajanduse instituut.

Mõdriku mõisa uhkus on aga mitte häärber ise vaid  Täkusammas.

Rahvajuttude kohaselt päästis see legendaarne valge täkk oma peremehe elu 1812. aastal Borodino lahingus. Peremees, Kaulbarside suguvõsast pärit vapraks sõjameheks tituleeritud mees, oli ka mõisa krooniks – ja tema täku kuju on siiani Virumaa ajaloo üks müstilisi pärleid. Täkusamba kõrval kihutab mööda mõisa ajalugu, mis ulatub tagasi sajandite sügavusse.
Mõdriku mõis, mille esimesed kirjalikud allikad pärinevad aastast 1470, on läbi ajaloo kuulunud erinevatele baltisaksa suguvõsadele. Põhjasõda ei näidanud armu – mõisa hooned hävisid täielikult. Kuid nagu ajaloole kombeks, tõusis Mõdriku tuhast, kui Kaulbarside perekond mõisa enda kätte sai. Mõis ei olnud lihtsalt elukoht, vaid suvine pelgupaik, sest talviti elasid Kaulbarsid Peterburis tsaari õukonna melus.
Mõisa viimase peremehe suurim unistus ei olnud ei uhkus ega rikkus, vaid et siia rajataks õppeasutus. Ja nii see läkski. Mõisa natsionaliseerimise järel avati 1927. aastal kodumajanduskool, kus valmistati ette taluperenaisi ja teenijaid. Mõisast sai hariduse kants, millele lisandus hiljem Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli nimi. Tänapäeval, liidetuna Tallinna tehnikakõrgkooliga, tegutseb seal teenusmajanduse instituut.

Muudetud 14.04.2026