Esna mõis – kindral von Essenist ekspankurini

Esna nimi ei ole juhus – see ulatub tagasi aastasse 1623, mil Rootsi kuningas kinkis need maad kindralmajor Alexander von Essenile.

Tema perekonnanimest sai alguse paiga identiteet, mis on kestnud läbi sajandite. Kuigi omanikud vahetusid, jäi von Essenite jälg koha nimesse püsima

Esna mõis on sellest ajast alates olnud mitmete omanike kätes, kuid oma ainulaadse ja lihtsa, puidust peahoone sai see 1821. aastal Johann Georg von Grünewaldti eestvedamisel.

Mõisapark, millel on vabakujuline planeering, täiendas mõisakompleksi ilu ja on siiani üks selle kaunimaid osi. Kuid Esna pole vaid ajalooliste hoonete kogum.

Esna mõis on näinud kõike – 1920ndatel tegutses siin postijaam, hiljem jagati korteriteks ja kolhoosikontoriks. Aastast 1974. muutus tühi mõisahoone üliõpilasmalevlaste suviseks staabiks. Uue ajastu alguses kuulus mõis aastatel 1997-2003 eksminister Aldo Tammele, kes hoonet korrastama hakkas, eesmärgiga sinna ka endale kodu rajada. Lagunenud hoone kordategemine vajas siiski suuremaid ressursse ja nii liikus mõis tuntud ekspankuri Hannes Tamjärve valdusesse, kes otsis eelkõige võimalusi Rocca al Mare kooli loodusõppe õppetegevuse korraldamiseks Esna mõisas. Tema jaoks oli tegu pigem missiooniprojektiga, mitte kasuliku investeeringuga. Täna on mõisal juba uus omanik.

Esna mõisast on kujunenud üks Eesti kuulsamaid võtteplatse. Just Esnas on filmitud populaarne komöödiaseriaal “Naabriplika”, mis tõi ajaloolise kompleksi uuesti rahva südamesse. See paik on tõestus sellest, et üks 1821. aastal valminud puidust peahoone võib olla samaaegselt väärikas ajaloomälestis kui ka sündmuspaik kaasaegsetele telelugudele.

Enne “Naabriplikat” oli Esna mõis juba ammu filmitegijatele silma jäänud. 1977. aastal jäädvustati siin kaadreid filmile “Karikakramäng” ning hiljem leidis tee ekraanile ka “Ideaalmaastik”. Hiljem on siin filmitud ka “Tõe ja Õiguse” kohtukaadreid.

Kaugemal metsa sees asub Grünewaldtide perekonna kabel, mida selle sajandi alguses restaureeriti. On teada, et kabelisse kedagi maetud ei olegi, hauad on kabeli ümber surnuaias.

Muudetud: 23.04.2026

Kabli looduskeskus

Esna mõis – kindral von Essenist ekspankurini

Esna nimi ei ole juhus – see ulatub tagasi aastasse 1623, mil Rootsi kuningas kinkis need maad kindralmajor Alexander von Essenile.

Vaata ka neid

Kodru raba ja vaate­torn – 9000 aastat settimist ja üks kõikuv torn

Purdi mõis – hull mõisnik ja kunagine nunnaklooster

Seidla tuule­veski – Eesti kõige ohtlikum ja suurem köögikombain

Kodru raba ja vaatetorn – 9000 aastat settimist ja üks kõikuv torn

Seidla tuuleveski – Eesti kõige ohtlikum ja suurem köögikombain