Suislepa mõis

Kas teadsid, et Suislepa nimi on eestlastele tuttav tänu “Suislepa” õunasordile, mis just siinse mõisa viljapuuaiast pärit?

19. sajandil peeti seda õunasorti maailma kümne kõige parema hulka kuuluvaks. Tänaseni on Suislepas kombeks, et igas siinses aias kasvab vähemalt üks Suislepa sordist õunapuu. Kohta, kus kasvas selle kuulsa sordi tüvepuu, märgib 1974. aastal avatud mälestuskivi nn Õunakivi

Lisaks leiab siit ka näljaaja mälestusmärgi koos inimeste loodud koopaga. 17. sajandi lõpus piirkonda laastanud suur näljaaeg (1695‒1697) mõjutas Tarvastu kanti ja Suislepat väga raskesti. Legendi järgi kaapinud näljaajal alatoitlusest hinge vaakuvad inimesed küüntega liiva, mis ära kaaluti ja mille järgi jagatud mõisa aidast täpselt nõnda palju hädalisele nälja leevenduseks vilja.

Koobas on praeguseks arvele võetud ürglooduse objektina.

Suislepa mõisa 1810. a. valminud peamaja  on kahekorruseline klassitsistlik hoone, mille peasissepääs on erandlikult esifassaadi vasakus tiivas. Suislepa kolmekorruseline hollandi tüüpi tuuleveski ehk Kogre tuulik on arhitektuurimälestis, kus töötab kohvik.

Rahvapärimusest on teada, et häärberi ehituse ajal ei jäänud vundament liivasele pinnasele ehitamisel kuidagi pidama ja pragunema. Siis pakkunud üksiks juhuslik rändaja hea tasu eest oma abi. Toodi kanepist köis ja koos töölistega leotati seda Õhne jões. Seejärel mähiti köis ümber vundamendi. Kuivades tõmmanud köis pingule ja praod kadunud vundamendist. Ehitus võiski jätkuda. Samal vundamendil püsib mõisahoone ilma ühegi praota tänaseni. Mõis on täielikult ehitatud kohapeal valmistatud tellistest ja maakividest. Isegi naelad on kohalike seppade kätetöö. Mõisa peahoone ees oli suur ümar muruplats, mille keskele istutati ehitamise ajal pärn. Praeguseks üle 200 aasta vanune pärn on jätkuvalt suurepärases vormis.

Peale riigistamist oli härrastemaja (1920-2016) kohaliku kooli käsutuses. Alates 2016 aasta lõpust on mõisa valdaja MTÜ Suislepa mõis, kes rendib välja ruume, korraldab ümbruskonnas loodusmatkasid jpm. Majas töötab jätkuvalt ka lasteaed.

Suislepa mõisas pärast kooli väljakolimist remonti tehes leiti ühe keldriseina tagant kinnimüüritud ruum, mille olemasolust ei osanud enamik majas töötavaid inimesi kahtlustadagi. Arvati, et ruum müüriti kinni kunagi Vene ajal, sest sealt leiti igasuguseid nõukogude perioodist pärit esemeid. Millal seal viimati käidi, ei osata arvata. Rõskes ruumis vedeles vanade kooliõpikute ja katkiste mööbliesemete hulgas hulk gaasimaske, põrandalt leiti ka VII sajandi suurele näljaajale pühendatud mälestustahvli killud. Ühes nurgas on säilinud osa kunagisest ahjust. Miks ruum omal ajal kinni müüriti, pole samuti täpsemalt teada.

Muudetud: 05.07.2025