Kumna mõis

Kas teadsid, et Kumna mõisa täna nähaolev peamaja valmis alles aastaid pärast mõisate riigistamist?  

1627. aastal pani Eestimaa kuberner Johann de la Gardie maha Kumna mõisa piirid. Mõisa esimeseks omanikuks sai Tallinna Niguliste kiriku pastor Johann Knopius, kelle nimest on tuletatud ka mõisa nimi. Suguvõsa kütte jäi mõis Põhjasõjani. Hiljem vahetas mõis korduvalt omanikke, viimased enne mõisareformi olid Meyendorffid, kes Peterburis elades kasutasid nad häärberit põhiliselt vaid suveresidentsina ja omades sidemeid Peterburi ja Berliini kuningakodadega, ka sagedasteks pidulikeks vastuvõttudeks.  1919. aasta maareformiga võeti baltisakslastelt üldjuhul ära nii mõisate hooned kui nende juurde kuuluv maa. Kuna aga üks Meyendorffide suguvõsa liikmeid – Georg Meyendorff – oli vabadussõjas võidelnud Eesti sõjaväes, jäeti talle Kumnas 20 hektarit maad, kuhu mees oma talu rajas. Aastal 1935 sai talu omanikuks Emmeline Kromel, kes ehitas olemasolevaid ehitisi kasutades klassitsistliku villa, mida nüüd nimetatakse uueks mõisahooneks. Seega on tegemist mõisahoonega, mis valmis alles aastaid pärast mõisate riigistamist. Nii näeb kummalise kooslusena pisikesi puidust venepäraste nikerdustega hooneid kõrvuti valgete sammastega suursuguse paleega.

II MS ajal oli mõisas Abwehri luurekool, peale sõda asus siin nõukogude sõjavägi, hiljem kolhoosi kontor. 1980  aastatel kasutati mõisahooneid õpilasmaleva elupaigana, siis seisis see  rüüstatuna tühjalt, kuni 1999 a. omandas  mõisa uue peahoone avaliku oksjoni kaudu Loodustoode OÜ.

Täna saab mõisas tutvuda selle ajalooga ja näha Eesti ajalooliste maakaartide ja graafika kollektsiooni. Mõisa ruume renditakse nii seminarideks kui ka muude pidulikumate ürituste korraldamiseks.