Sänna mõis

Kas teadsite, et Sänna mõisa häärber, mis ehitati 1875. aastal, on oma venemõjulise puitdekooriga arhitektuurselt Eestis ainulaadne?

1875. aastast pärineva Sänna mõisa häärberi lasi ehitada Karl von Vietinghof. Maareformi järel tühjaks jäänud uhkele hoonele ei leitud ideede puudumise tõttu pikka aega kasutust, kuni selle esimest korrust hakati ajutiselt loomalaudana kasutama. Hiljem sai mõisast rahvamaja, kus tegutsesid ka raamatukogu, sidejaoskond ja sovhoosikeskus.

2010. aastatel sai Sänna mõis uue elu kohaliku kogukonna eestvedamisel. Alates 2014. aastast tegutseb seal Leiutajate Külakool, mida juhivad kohalikud lapsevanemad. Mõisas korraldatakse ka õppekäike ja ekskursioone. Mõisaparki on rajatud Sänna Taevarada, mis on päikesesüsteemi miniatuurne mudel.

Lisaks on Sänna seotud kirjanik Juhan Jaikiga, kes sündis seal mõisaaedniku pojana 1899. aastal. Sänna mõis on seega mitte ainult ajalooline pärl, vaid ka kaasaegne kogukonna keskus.

Muudetud: 07.08.2025