Laiuse ordu­linnuse varemed

Laiuse ordulinnuse ehitamise alguse kohta täpsed andmed puuduvad. Erinevad allikad märgivad selleks 13. sajandi lõpust 15. sajandi alguseni. Tegu oli Eesti esimese tulirelvadele kohandatud kaitserajatisega.

Aegade jooksul on linnus olnud nii venelaste, poolakate kui ka rootslaste käes.

Tuntuks sai linnus laiemalt sellega, et pärast võidukat Narva lahingut 1700 seadsid rootslased sinna sisse kunungas Karl XII peakorteri. Kuninga välikantselei, mis tegeles tollase Rootsi riigi juhtimisega, asus läheduses Kivijärve mõisas.

Ajaloost on teada lugu, kuidas 1701. aasta märtsi alguses ehitati Laiusele suur lumekindlus ja vallutati see suurema sõjamängu käigus. Pikka aega arvati, et see oli igavleva kuninga väljamõeldud lõbustus, kuid nüüdseks on selgunud, et selle käigus prooviti uusi lahinguvõtteid, mida hiljem päris lahingus kasutada.

Laiuse ja Kivijärve olid Rootsi riigi keskuseks kokku 5 kuud. 1701.aastal lahkus Karl XII Laiuselt suundus Riia poole, kus Poola kuningas August II oli oma vägesid koondamas. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse, lagunenud osi kasutati kivimurruna.

Laiuse linnuse varemed konserveeriti 1997-2000.

Hea teada, et omaaegset Laiuse valda teati rohkem Mustlate valla nime  all. Nimelt olevat kuulunud kõik Eestis legaalselt elanud mustlased aastatel 1841-1941 just selle valla nimekirja.

Muudetud: 05.09.2025