Adavere tuulik ja mõis

Kas teadsid, et kui Katariina II keelas kirikutesse matmise ja hakati rajama mõisakalmistuid, oli Adavere mõis kalmistu  teadaolevalt üks esimesi?

17. sajandi teisel poolel, mil mõis rajati, kuulus see Põltsamaa lossile. Mõisa peahoone, mille lasi 1893. aastal ehitada noor mõisnik Edward von Wahl, on paekiviehitis, mis seisab vana härrastemaja silindervõlvidel. Need võlvid on nähtavad ka keldris asuvas koolisööklas. Ka mõisapark oli kunagi üks Eesti esinduslikumaid, paraku ei ole sellest tänaseks just palju alles jäänud.

Kui Katariina II keelas kirikutesse matmise, hakati rajama mõisakalmistuid. Teadaolevalt esimesed mõisnike erakalmistud Eestis rajati Adavere ja Purdi mõisates.

Pärast mõisareformi rajati mõisa peahoonesse kohaliku metskonna keskus. Alates 1928. aastast on mõisa peahoones kool, mille tarbeks rajati 1976. aastal ka juurdeehitis. Aastast 2021 tegutseb siin Põltsamaa Ühisgümnaaiumi Adavere õppekoht. Koolil oma uisustaadion, tänu millele on nad kogunud rahvusvahelist tuntust nii kiir- kui ka rulluisutamises.

Adavere mõis on tuntud ka oma silmapaistva Hollandi stiilis tuuliku poolest, mida esmakordselt mainiti 1761. aastal.

Vahepeal loomalaudana kasutusel olnud ja tühjalt seisnud tuulik kujundati 1980. aastatel ümber toitlustuskohaks, mis avas uksed 1986. aasta lõpus. Tuulikus on kuus korrust, neist kaks alumist on toitlustuse päralt.

Pandeemia ajal jäi see tühjaks ja vahetas 2022. aastal omanikku. Peremees oli saanud kunagi maade tagastamisega enda valdusse hulga krunte, millest riik suure osa hõivas, paraku rendiraha maksmata. Nii jäi saamata ka raha veski kordategemiseks. 2024. aasta suvel läks see taas müüki.