Adavere mõis

Kas teadsid, et kui Katariina II keelas kirikutesse matmise ja hakati rajama mõisakalmistuid, oli Adavere mõis kalmistu  teadaolevalt üks esimesi?

17. sajandi teisel poolel, mil mõis rajati, kuulus see Põltsamaa lossile. Mõisa peahoone, mille lasi 1893. aastal ehitada noor mõisnik Edward von Wahl, on paekiviehitis, mis seisab vana härrastemaja silindervõlvidel. Need võlvid on nähtavad ka keldris asuvas koolisööklas. Ka mõisapark oli kunagi üks Eesti esinduslikumaid, paraku ei ole sellest tänaseks just palju alles jäänud.

Kui Katariina II keelas kirikutesse matmise, hakati rajama mõisakalmistuid. Teadaolevalt esimesed mõisnike erakalmistud Eestis rajati Adavere ja Purdi mõisates.

Pärast mõisareformi rajati mõisa peahoonesse kohaliku metskonna keskus. Alates 1928. aastast on mõisa peahoones kool, mille tarbeks rajati 1976. aastal ka juurdeehitis. Aastast 2021 tegutseb siin Põltsamaa Ühisgümnaaiumi Adavere õppekoht. Koolil oma uisustaadion, tänu millele on nad kogunud rahvusvahelist tuntust nii kiir- kui ka rulluisutamises.

Kool oli Adavere mõisas aga ka juba palju varem. 1864. aastal asutati siin kõrgema astme vallakool mõisaomanik Eduard von Stascelbergi mälestuseks. Kool oli materiaalselt nii heal järjel, et õpetajate palgad olla olnud kolm korda kõrgemad kui teistes vallakoolides.

Adavere mõis on tuntud ka oma silmapaistva  hollandi tüüpi tuuliku tuuliku poolest.

Huvitav teada, et Jõgeva maakonnas on -vere lõpuga kohanimesid rohkem kui üheski teises maakonnas, kokku 13.

Muudetud: 02.09.2025