Kaali järv

 Koht, kus päike surmaunne suikus…

Kaali järv on suurim kraater meteoriidikraatrite väljal Kesk-Saaremaal. Ümbruskonnast on leitud kokku 8 kraatrit.  See on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli ja esimene, mis Euroopas avastati. Kaali kraater on 110 m läbimõõduga ning 16 meetri sügavune.

Meteoriit kukkus siia 7500- 7600 aastat tagasi ja on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit.

Vanarahvas uskus, et kui ümber kraatri ring teha, saadab sind õnn. Tänapäeval järgivad seda vana tava noorpaarid.

Kraatri külje all asub Meteoriitika- ja paekivimuuseum. Kraater on muinsuskaitse all. 1938. aastal loodi Kaali maastikukaitseala, mis juriidiliselt tagab piirkonnale siin elavate kaitsealuste liikide puutumatuse. Paraku on aga seadusandluses jäänud määratlemata meteoriidi enda kaitse, mis ei keela kaitsevööndist väljapoole jäävast maapinnast meteriitset rauda otsida ja välja kaevata. Kuna meteoriit pole inimtekkeline raud ega ka maavara, siis ei muinsuskaitse- ega maapõueseadus seda kaitsta ei suuda. Seda kasutavad ära meteoriidikütid, kes metalliotsijatega taevast rauda leida üritavad.

Vähem on räägitud-kirjutatud siinsest linnusasulast, mis oli Eesti üks vanemaid. Sellest saab varsti siitsamast lugeda.

Muudetud: 22.07.2025