Helme mõis – Schiller, soojad kasvuhooned ja paruni ilutulestik

Helme mõis on suurepärane näide sellest, et “vana hea aeg” ei tähendanud ainult põllutööd, vaid ka tõelist elunautlemist, kultuuri ja tollast tipptehnoloogiat

Helme mõis ehitati esinduslikumana välja 18. sajandi teisel poolel. Tänini säilinud varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1770tel aastatel. Peasissekäigu kohal asus neljale sambale toetatud metallrinnatisega rõdu, mis nüüd kinni ehitatud.

Kunagi olid mõisal köetavad kasvuhooned ja pargis olevat peetud ilutulestikku, mida mõisrahvale meeldis rõdult vaadata. Rõdult oli hea ülevaade nii vana ordulinnuse varemetele kui ka inglise stiilis pargile. Selline väga haritud ja edumeelne mõisarahvas, armastanud Schillerit lugeda.

1950. aastatel ehitati rõdust kinnine ärklikorrus, kuid muid põhjalikumaid ümberehitusi pole mõisahäärberis tehtud.

Mitmel pool kirjanduses on mõisa pargi rajajana nimetatud mõisaprouat E.D. von Anrepit. Pargis olid paviljonid, grotid, vallikraave ühendavad sillad.  Mõisa erpäraks olid punasekatuselised hooned. Peahoone akende alt said alguse viljapõllud, juur- ja puuvilja- ning lilleaiad, kus juba siis asusid soojad kasvuhooned. Pidulikel puhkudel korraldati pargis ilutulestikku.

1920.a. mõis võõrandati  ja 1924- 1999 tegutses siin Helme Põllutöökool, hilisem kutsekeskkool. Samal ajal olid seal ka korterid, raamatukogu ja isegi kino.

Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud vaid mõned ehitised ja needki ümber ehitatud kujul.

Muudetud: 17.02.2026