Helme ordu­linnuse varemed

Linnus, mis ehitati XIV sajandi esimesel poolel kahe loodusliku oru vahel asuvale mäeseljakule, pidas vastu üle kolme aastasaja. Linnuse asukoht ajaloolise Sakalast Ugandisse kulgeva tähtsa kaugmaantee ääres lubab aga lisaks oletada, et samas paigas võis asuda juba ka eestlaste (sakalaste) muinaslinnus. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitavaimaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas.

Liivi sõjas ja ka Rootsi-Poola sõdade ajal 1600-1620 jäi linnus puutumata, kuid hävis Vene-Rootsi sõjas 1658. aastal, kui taganevad rootslased selle õhku lasid.

Ordulinnuse varemete konserveerimine sai alguse 2011. aastal ning kestab vaheaegadega tänapäevani, nii kuidas riiklik arengukava rahalisi vahendeid eraldab.

Linnuse all asub Ohvriallikas ehk Arstiallikas, kus noored neiud ohverdanud oma ilu säilitamiseks helmeid.

Linnuse varemetest põhja pool asuvad Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud ning mis on kaevatud pelgupaigaks arvatavasti juba enne muistset vabadusvõitlust. Helme koopais on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 x 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Teine säilinud koopasaal on peaaegu ümmargune ruum läbimõõduga 5,5 m, mille kõrgus lubab vabalt püsti seista.

Muudetud: 16.07.2025