Kose-Uuemõi­sa mõis

Kose‑Uuemõisa kabel – suursugune pühakoda, mis kord lammutati, et saada plekki ämbrite tegemiseks.

Kose-Uuemõisa mõis on Eestis üks vanemaid mõisaid, esmamainitud aastal 1340. Mõis oli tuntud nimega Nova Curia (uus mõis), millest on tuletatud ka Kose-Uuemõisa. Pikemat aega kuulus rüütimõis Tiesenhusenite suguvõsale. Tiesenhausenite ajal 1805. aastal toimus seal ka üks suuremaid talupoegade vastuhakke mõisnikele, mis on ajalukku läinud Kose-Uuemõisa sõjana.

Viimaseks mõisaomanikuks oli Natalja von Uexküll. Ka mõisa tänapäevani säilinud hooned on pärit sellest ajast, 1850. aastatest. 19. sajandi keskpaigaks oli mõis kasvanud üheks suuremaks Eestis.

Pärast riigistamist asus mõisas kool, hiljem naiste varjupaik, 1943.aastal loodi mõisahäärberisse lastekodu, 1959.aastast 2020. aastani oli siin eriinternaatkool. Täna on hoone kohaliku kogukonna kasutuses.

Mõisa ümber on suur park, kus asub 1886.a. valminud mõisakabel (pildil). Punastest, tõenäoliselt mõisa oma telliselöövis valmistatud tellistest kabeli lasi ehitada mõisas elanud parun Jakob von Uexkülli lesk Natalie, kelle soovil toodi Saksamaal surnud paruni säilmed Kose-Uuemõisa kabelisse. Peale II Maailmasõda leiti, et sealseid telliseid on vaja uusehitistel ja katuseplekist saaks ämbreid. Kabeli katus  lõhuti, mistõttu sai kannatada aga kogu kabel. See taastati aastatel 2008-2012.

Ka Uexküllid on kabelist ümber maetud, kinnitamata andmetel tõenäoliselt Kalamaja kalmistule. Natalie ja Jakobi poeg Woldemar von Uexküll oli seotud Kalamaja Kalju kirikuga.

Rohkem meie pühakodadest leiad infot siit.

Muudetud: 20.03.2026