Jõuga järved

Jõuga järvede rühma kuulub neli järve: Pesujärv, Linajärv, Liivjärv ja Armise järv. Vahelduva reljeefiga maastiku kujunemine algas hilisel jääajal u. 12 000 aastat tagasi. Oosistikus asuvatele Jõuga ja Kõnnu järvedele panid aluse liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad, millede sulamise tagajärjel tekkisid  sügavad lohud. Aja jooksul kujunesid  nendesse  järved. Umbjärvedes puudub läbivool ning järved toituvad sademete veest. Seepärast on järvede vee puhastumine aeglane ning nad on väga tundlikud igasugusele reostusele. Järved  on 7‒9 meetrit sügavad ning nende põhja katab paks mudakiht. Järvedes elavad kogred. Ja suvel annab veele roheka tooni tativetikas.

Pesujärv on populaarne ujumiskoht ja järve äärde viib laudtee ning mugavaks vette minekuks on olemas ujumissild. Samas on ka telkimiskohad, lõkkekohad ja kaev. Sooja- ja puhtaveelise kuid järsult sügavneva Pesujärve (max 9,5 m, järvedest sügavaim) ääres tuleb lastega ettevaatlik olla. Ümber järve saab jalutada, siin elab suhteliselt haruldane vesikonn, kelle kullestest kaldavesi suviti kubiseb.

Liivjärve tunneb ära rohelise vee ja soostunud kallaste järgi. Ka siin on suplussild ja nõlval rahulikumad piknikupaigad.

Kõige pisem (1,1 ha) on Linajärv. Järve sügavus on 7 m. Metsajärv, mis sai oma nime selle järgi, et vanasti leotati siin lina.

Armise järv on järvedest suurim (4,4 ha) ja soostunud ja rabastunud kallastega metsajärv. Rahvajutu järgi olnud Armise järve ääres üks armee laagris, millest tulnud ka paikkonna ja järve nimi.

Sügava ja mudase põhjaga Armise järve kohta räägib legend, et järve põhjast läheb maa-alune veetee, mida mööda sõitnud kunagi rootsi kindral. Vene-Rootsi sõja ajal pidi rootsi kindral vene sõjaväe kätte vangi sattuma. Kindral käskis kutsarit otsekohe mäest alla järve sõita, mida kutsar ka tegi, ajades kolm paari hobuseid otse järve, kus kõik ära uppusid. Venelased nägid seda surmasõitu ja arvasid, et kindral sai omale külma haua. Kindral aga oli karanud kadakapõõsasse ja pärast Jõuga külast omale külamehe käest külamatsi riided saanud, mis omale selga pani ja Rootsi tagasi pääsenud.

Muudetud: 16.03.2026