Eivere mõis

Eivere mõisa teatakse täna rohkem seal aastatel 2013-2018 peetud Eivere klvareifestivali toimumiskohana

Eivere mõisat on esimesed teated aastast 1552, hiljem on sellel olnud palju omanikke. Kuigi mõisahoone sai oma tänaseks säilinud ilme alles 1912. aasal lõppenud ehitustööde käigus, oletatakse, et osa häärberi müüridest pärineb juba 17. sajandist. Kuni võõrandamiseni 1919. aastal oli mõis von Stackelbergide perekonna käes. Maareformi käigus läks mõis aga Eesti valitsuse omandisse.

II Maailmasõja ajal, 1942. aastal, toodi siia  senise Imastu sõjainvaliidide kodu hoolealused invaliidid. Vanurite hooldekodu tegutses hoones ka veel pärast 1951. aastat, mil samas majas alustas tööd Eivere lastekodu. Esialgu olid lastekodus lastehalvatuse tagajärjel invaliidistunud, aga õpivõimelised lapsed, valdavalt eelkooliealised, hiljem, 1958. aastast rohkem sügava vaimse puudega lapsed. Seetõttu lõpetati siin üldse koolihariduse andmine. 1969. aastal viidi lapsed üle Karulasse ja Eiverest sai taas vanadekodu.

Mõned aastad seisis mõis tühjana, kuni 2003. aastal uue omaniku leides. Mõisas alustati restaureerimist, mille eesmärgiks on taastada mõis sellisena, nagu see oli 20. sajandi alguses. Täna on mõis eraomandis ja vaadeldav ainult väljast.

Üks viimaste aastakümnete eriskummalisemaid mõisaomanikke Eiveres oli Jaapani ärimees Hideki Ogawa. Jaapanlastel olid suured plaanid külvata põllud täis tatart, töödelda Jaapanist imporditud kala ning rajada Jaapani restoran. Peamiselt piirduti siiski vaid kontsertide ja konverentside korraldamiseni, kuni 2016. aastal mõis järsku uksed sulges ja omanik kadus.

2019. aastal päevis nüüd juba uued omanikud leidnud mõis Eesti Mõisate Ühenduse poolt tunnustuse aasta muusikalise sündmuse kategoorias. Nimelt on peeti mõisas mitmel aastal (2013-2019) Eivere klaverifestivali. Festival loodi eesmärgiga võimaldada Järvamaa elanikel saada osa väljapaistvate klaverimängijate interpretatsioonikunstist ning arendada Eesti ja Jaapani vahelisi kultuurisuhteid.

Muudetud: 19.12.2025