Luua mõis

Kas teadsid, et Luua mõisa eeskujulikult korrastatud park annab tunnistust häärberis tegutsevale Eesti ainsale metsanduskoolile?

Luua mõisa ajalugu ulatub keskaega. Mõisat on esmamainitud 1519. aastal ning mõisa nimi pärineb von Ludenitelt, mis hilisemate kohanduste järgi on saanud Luuaks.  Johann von Strömfeldi ajal 1736. aastal valmis tänaseni säilinud väike barokne peahoone. Mõisa ehitamisel oli eeskujuks mõned aastad varem valminud Saare mõis, mis tänaseks päevaks on paraku hävinenud.  Hoone keldrikorrusena kasutati ära massiivsete müüridega vanem rajatis, arvatavasti osa keskajal samas paigas asunud vasallilinnusest. Mõisal oli aja jooksul mitmeid omanikke. Mõisa viimaseks omanikuks enne riigistamist 1919. aastal oli von Oettingenite pere.

Pärast võõrandamist tegutses peahoones kohalik kool. Alates 1948. aastast aga metsanduskool. 1950tel aastatel kahekorruseliseks ehitatud hoone restaureeriti 1997-2000, taastades esindusruumide baroksed interjöörid ning osalt ka väliskuju. Kõrvalhooneist on vaatamisväärne 19. sajandi lõpust pärinev Šveitsi stiilis puitpitsiline kavaleridemaja.

Mõisa juures on ka Inglise stiilis aed, mis on oma looklevate teede ja tiikidega Eesti üks ilusamaid ja korrastatumaid mõisaparke. Pargi rajas maastikuarhitekt Walter von Engelhardt ja selle pärliks on ainulaadne painutatud pärnadega nn gooti allee. eeskujulikult korrastatud park annab tunnistust häärberis tegutseva kooli laadist – tegu on Eesti ainsa metsanduskooliga.

Luual on võetud üles kaadreid kultusfilmile Kevade (1969).