Kõrgessaare mõis
Kas teadid, et Eesti esimese regulaarse laevaliini Rootsi Stockholmi algas mitte Tallinnast vaid Kõrgessaare sadamast?
Kõrgessaare mõisa peahoone on hävinud. Säilinud on 1880.aastal ehitatud viinaköök (pildil), ait, valitsejamaja ja kaks lubjapõletusahju, mis on ka kõik kaitse all.
Samuti on Kõrgessaares alles häärberi juures asunud suurune park. Kindlaid andmeid pargi rajamisaja kohta ei ole, kuid oletatakse, et esialgne haljastus oli olemas juba 1624.aastal, kui teenete eest Rootsi riigle De la Gardie´le ümbruskonna maad eraldati ja mõisahoone ehitamist alustati. Üht suurt tamme pargis nimetatakse Peeter I tammeks, kuigi tsaar Peeter Hiiumaad külastanud ei ole.
Krahv Jakob De la Gardie teene oli ka saaarele Eesti esimese klaasikoja loomine. Toodangu turustamiseks ja Stockholmiga ühenduse pidamiseks asutas J. De la Gardie Eesti esimese regulaarse laevaliini Rootsi, mis algas Kõrgessaare sadamast.
Aastal 1912 asuti siia rajama kunstsiidivabrikut. Võõramaistele osanikele kuulunud aktsiaselts “La Viscosa” lõpetas küll seoses maailmasõjaga tegevuse, kuid alevikku hakati rahvasuus Viskoosaks kutsuma. Toonases tehasehoones tegutseb täna Viscosa Kultuuritehas.
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Käru alevik,Türi vald,
