Aegviidu jaama­hoone

Kas teadsid, et algselt pidi just Aegviidust, mitte Tapast saama Eesti suurim sõlmjaam, kus Gattšinast alguse saanud raudtee üks haru hargneb Tartu suunal ja teine Tallinna suunal? Nii ehitati siia ka depoohoone.

Aegviidu raudteejaam rajati 1870.aastal seoses Tallinn-Narva (Balti raudtee) rajamisega. Aegviidu oli üks 21-st Paldiski–Tallinn–Narva–Gatšina liinile rajatud vaksalist. Täna on Aegviidu sellel raudteel kõige terviklikumalt säilinud vaksalikompleks, mis teeb jaamast Eesti raudteeliikluse ajaloo silmapaistva tunnistaja. Kultuurimälestiseks on tunnistatud jaama peahoone, depoo, veetorn ja kaevumaja, kaks elamut, kelder, väljakäik, pagasiait, küttekuur ja pumbamaja.

Rahvas teab rääkida, et Aegviidu nimi tuleneb sõnadest “aega veetma” ja see pidavat pärinema 18. sajandist, kui läbi soode ja rabade rajati Piibe maanteed. Maantee ehitamine võttis väga kaua aega ja sellest tuligi nimi Aegviidu. Aegviidust kujunes 20. sajandi alguses looduslikult kaunis kohas männimetsade ja järvede keskel asuv suvitusalevik.

Juba 1920. aastatel vähenes Aegviidu jaama depoohoone vajadus, sest lähedalasuv Tapa jaam sai piirkonna sõlmjaamaks. Aegviidu depood kasutati töökojana.

Sajandi alguses ostis esmalt vaid lagunenud veetorni Tallinnas elanud suusafänn Tõnis Raudla eesmärgiga teha sinna ööbimiskoht. Mõni aeg hiljem lisandus Elektriraudtee oksjonilt ka Aegviidu ajalooline jaamahoone.

Pärast põhjalikku renoveerimist avasid Raudla tütar koos iirlasest abikaasaga 2018. aasta kevadel  Aegviidu jaamahoones restorani Vana Waksal, millest sai edulugu kogu Põhja-Eestis. Populaarses söögikohas juhtus sageli, et ei jätkunud vabu kohti. Paraku sulges pererestoran 2022. aasta juunis uksed, tuues põhjusena välja vajaduse enam laste eest hoolitseda.

1870. aastal ehitatud jaamahoone läks taas müüki.

Alates 1997. aastast on jaamahoone arvel kultuurimälestisena. 2020.aastal avati ka renoveeritud vedurikuur, kus töötab nüüd tervisekeskus.