Adavere mõis – mõisapargist rahvusvahelisele areenile

Kes oleks arvanud, et ajaloolisest Adavere mõisasüdamest saab Eesti kiiruisutamise meka?

Adavere on kogunud rahvusvaheliste tuntust oma uisustaadioniga, kus treenivad kiir- kui ka rulluisutajad. Kui kunagi oli Adavere park üks Eesti esinduslikumaid jalutuspaiku, siis täna täidab seda ala sportlik kirg ja maailmatasemel kiirus.

17. sajandi teisel poolel, mil mõis rajati, kuulus see Põltsamaa lossile. Mõisa peahoone, mille lasi 1893. aastal ehitada noor mõisnik Edward von Wahl, on paekiviehitis, mis seisab vana härrastemaja silindervõlvidel. Need võlvid on nähtavad ka keldris asuvas koolisööklas. Ka mõisapark oli kunagi üks Eesti esinduslikumaid, paraku ei ole sellest tänaseks just palju alles jäänud.

Kas teadsid, et Adavere mõis oli üks esimesi Eestis, kuhu rajati oma privaatne mõisakalmistu? Kui keisrinna Katariina II keelas 18. sajandil tervislikel põhjustel kirikutesse matmise, pidid mõisnikud leidma uue lahenduse. Adavere ja Purdi olid teadaolevalt teerajajad, luues täiesti uue traditsiooni, mis muutis Eesti mõisamaastikku igaveseks. Just neis mõisates rajati esimesed mõisnike erakalmistud. 

Pärast mõisareformi rajati mõisa peahoonesse kohaliku metskonna keskus. Alates 1928. aastast on mõisa peahoones kool, mille tarbeks rajati 1976. aastal ka juurdeehitis. Aastast 2021 tegutseb siin Põltsamaa Ühisgümnaaiumi Adavere õppekoht. Koolil oma uisustaadion, tänu millele on nad kogunud rahvusvahelist tuntust nii kiir- kui ka rulluisutamises.

Kool oli Adavere mõisas aga ka juba palju varem. 1864. aastal asutati siin kõrgema astme vallakool mõisaomanik Eduard von Stascelbergi mälestuseks. Kool oli materiaalselt nii heal järjel, et õpetajate palgad olla olnud kolm korda kõrgemad kui teistes vallakoolides.

Adavere mõis on tuntud ka oma silmapaistva  hollandi tüüpi tuuliku tuuliku poolest.

Huvitav teada, et Jõgeva maakonnas on -vere lõpuga kohanimesid rohkem kui üheski teises maakonnas, kokku 13.

Muudetud: 02.04.2026