Ligikauda viis sajandit tagasi elasid Iisaku ümbruses põhiliselt vadjalased. Jõuga järvede naabruses on tänaseni näha Eesti suurim, 260 kääpast koosnev vadjalaste kääbaskalmistu.
Jõuga kääpad pärinevad 12.-15.sajandist. Ligikaudu pooled kääpad on arheloogide poolt läbi uuritud. Luustikud asuvad kääpa all kuni 1,5 m sügavuses. Põletamata surnud on sängitatud 0,750 m kõrguste kääpakuhjaste alla asuvaisse haudadesse. Enamasti on kääpa alla maetud üks, mõnikord kaks ja rohkemgi surnut.
Ühest kalmest leidsid arheoloogid 1950-datel väikese tekstiilitükikese 13. sajandi lõpust või 14. sajandi algul maetud vadjatarilt. Ilmnes, et tegemist on varrastel kootud kindatükikesega. See on vanim varrastel kootud tekstiilifragment kogu Ida- ja Põhja-Euroopas.
Vadjalased olid läänemeresoome rahvas. Ingerimaa põliselanikud.
Allikad:
Eesti Rahva Muuseum
Vikipeedia
Jõuga küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, 41104, Eesti
Jõuga küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, 41104, Eesti
Jõuga küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, 41104, Eesti
Jõuga küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, 41104, Eesti
Linajärv, Jõuga küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, Eesti