Vaata ka neid lehti:
Allikad:
Jõuga kääpad
Ligikauda viis sajandit tagasi elasid Iisaku ümbruses põhiliselt vadjalased. Jõuga järvede naabruses on tänaseni näha Eesti suurim, 260 kääpast koosnev vadjalaste kääbaskalmistu.
Jõuga kääpad pärinevad 12.-15.sajandist. Ligikaudu pooled kääpad on arheloogide poolt läbi uuritud. Luustikud asuvad kääpa all kuni 1,5 m sügavuses. Põletamata surnud on sängitatud 0,750 m kõrguste kääpakuhjaste alla asuvaisse haudadesse. Enamasti on kääpa alla maetud üks, mõnikord kaks ja rohkemgi surnut.
Ühest kalmest leidsid arheoloogid 1950-datel väikese tekstiilitükikese 13. sajandi lõpust või 14. sajandi algul maetud vadjatarilt. Ilmnes, et tegemist on varrastel kootud kindatükikesega. See on vanim varrastel kootud tekstiilifragment kogu Ida- ja Põhja-Euroopas.
Vadjalased olid läänemeresoome rahvas. Ingerimaa põliselanikud.
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Käru alevik,Türi vald,