Saarest Saatseni

Jõuga kääpad

Ligikauda viis sajandit tagasi elasid Iisaku ümbruses põhiliselt vadjalased. Jõuga järvede naabruses on tänaseni näha Eesti suurim, 260 kääpast koosnev vadjalaste kääbaskalmistu.

Jõuga kääpad pärinevad 12.-15.sajandist.  Ligikaudu pooled kääpad on arheloogide poolt läbi uuritud. Luustikud asuvad kääpa all kuni 1,5 m sügavuses. Põletamata surnud on sängitatud 0,750 m kõrguste kääpakuhjaste alla asuvaisse haudadesse. Enamasti on kääpa alla maetud üks, mõnikord kaks ja rohkemgi surnut.

Ühest kalmest leidsid arheoloogid 1950-datel  väikese tekstiilitükikese 13. sajandi lõpust või 14. sajandi algul maetud vadjatarilt.  Ilmnes, et tegemist on varrastel kootud kindatükikesega. See on vanim varrastel kootud tekstiilifragment kogu Ida- ja Põhja-Euroopas.

Vadjalased olid läänemeresoome rahvas. Ingerimaa põliselanikud.

 

Allikad:

Eesti Rahva Muuseum

Vikipeedia

 

Jõuga küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, 41104, Eesti

Jõuga küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, 41104, Eesti

Jõuga küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, 41104, Eesti

Jõuga küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, 41104, Eesti

Linajärv, Jõuga küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, Eesti

 

 

 

 

,

Kirjeldus

Views: 0

Vaata, mida Ida-Virumaal veel  leida võib. 

 

Siin saad jagada oma muljeid, arvamusi, esitada küsimusi.

Teie mure on meie rõõm!

Selle nime all jõuab Sinu asjalik kommentaar ka veebilehele, võib olla varjunimi.
Lisa, kui ootad küsimusele personaalset vastust.
Lisa viide, mille kohta kommentaar on. Veebilehe toimetajal on õigus otsustada, kas ja millisel määral kommentaar veebilehel avaldada.
Müügi- ja privaatsustingimused on kättesaadavad veebilehe jaluses

 

My Cart
0
Add Coupon Code
Subtotal

 
error: Content is protected !!
Scroll to Top