Kambja kirik

Kambja maamärgiks on 14. sajandil ehitatud, seejärel mitmes sõjas maha põletatud ning ikka ja jälle taastatud Kambja Martini kirik. 1794. aastal asutas Kambja kirikuõpetaja Heinrich Andreas Erxleben koos vennaskogudusega siin Eesti esimese kaulukoori.

Taolise saatusega kirikuid, mis korduvalt maha põletatud ja ikka uuesti taastatud, on Eestis kümneid, kuid just selles kirikus tõlkis Kambja kirikuõpetaja Andreas Virginius koos oma pojaga lõunaeesti keelde “Wastse Testamendi”, samuti asutas ta 1686. aastal kiriku juurde ühe esimestest Eesti talurahvakoolidest. Virginiuse esmase õpetuse all sai Kambja poisist Ignatsi Jaagust üks Forseliuse poolt Rootsi kuningale esitletud eestlasest, kes aitas Eesti kooliõpetajate haridusel jätkuda. Seega on Kambja eesti kirjakeele, hariduse ja koorilaulu häll.

Nõukogude vägede pealetungil 1944. aastal kirik põles ning kogu sisustus hävis. Läbi kogu nõukogude aja seisis kirik varemeis. Taastamisega alustati 1989. Kiriku ülesehitamisel ei üritatudki uuesti luua põlemiseelset interjööri.  Kirik pühitseti 2009. aastal. Kambja Püha Martini kirik on Lõuna-Eesti suurim maakirik.

Muudetud: 28.06.2025