Karksi kirik ja linnus

Kas teadsid, et Eestis pole teist nii viltuse torniga kirikut kui on Karksi Peetri kirik?

Karksi Peetri kirik on omapärane oma viltuse torni poolest, mis halva pinnase tõttu on märgatavalt lääne suunas kaldu. Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre.

Pärast kiriku restaureerimist ja tornile uue kandva aluse tegemist 1995 aastal on torni vajumine peatunud. Torni kõrgus on 33,5 m ja kalle 205 cm tsentrist lääne suunas.

Kirikust põhja pool asub feldmarssal Lieveni matusekabel, mis ehitati 1730.a. Kirikusse pääsemiseks tuleb ühendust võtta koguduse õpetajaga. Muul ajal on kirik väljastpoolt vaadeldav.

Karksi org on üks kaunimaid ja tuntumaid paiku Viljandimaal. Mööda käänulist teed alla sõites paistab üle Linnaveski paisjärve Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. Arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi ka eestlaste linnus. Ordulinnust hakati ehitama 13. saj. II poolel, kivirajatised pärinevad 14. ja 15. sajandist.

Viljandimaal Laatre vallas sündinud August Kitzbergile püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk, skulptoriks Jaak Soans. Just tänu Kitzbergi teostele teame tänapäeval palju mulkide – siitkandist pärit ja linakasvatusega jõukaks saanud talumeeste – kultuurist ja elu-olust. Seejuures – mulgid ei võistelnud oma rikkusega mitte omavahel, vaid mõisnikega.