Keila-Joa loss ja park

Kas teadsite, et Keila-Joa mõisakompleksi, mis valmis 1833. aastal, projekteeris Hans von Stackenschneider, kes sai hiljem Venemaa neogooti stiili üheks tähtsaimaks esindajaks? Vene tsaaririigi hümni “Jumal keisrit kaitse sa!” viisi autor Aleksei Lvov esitas selle tsaar Nikolai I-le esmakordselt just Keila-Joa lossis. Täna on loss restaureeritud ja eraomandis.

Enne eraomandusse andmist kaaluti lossi kasutamist Eesti presidendi residentsina, kuid see plaan ei teostunud. 2010. aastal müüdi loss enampakkumisel mööbliärimees Andrei Dvorjaninovile ja tema Vene äripartnerile.

Lossi ümbritseb looduskaunis park koos Keila joaga, mille laius ulatub 70 meetrini ja kõrgus on 6,1 meetrit. Nii loss kui park said II maailmasõjas oluliselt kannatada ja aastatel 1944-1993 oli loss Nõukogude sõjaväebaasi kasutuses.

1959. aastal võeti park looduskaitse alla ja 2021. aastal avati see renoveeritud kujul külastajatele. Pimedal ajal on park ja juga valgustatud, valgustus toimub igal täis- ja pooltunnil alates päikeseloojangust kuni südaööni, pidupäevadel on valgustus tavapärasest kirkam.

Parki külastades saab näha ka Meremõisa mõisa mitte kunagi valminud peahoone varemeid, kuna leiti, et hoonele määratud asukohas võib maapind erosiooni tõttu liikuda. Varem tunti üht pargi silda pulmalukkude sillana, kuid 2015. aastal valmis Mati Karmini südamete skulptuur, mille külge saab nüüd pulmalukke kinnitada.

Keila-Joal on toimunud palju filmivõtteid, sealhulgas Odessa filmistuudios valminud “20 aastat hiljem” (1992) ja “30 aastat hiljem” (1993).