28. septembril 1999 avati Ninase pangal mälestuskivi parvlaeval “Estonia” hukkunutele. Mälestuskivi idee autoriks oli kohalikust Tagaranna külast pärit tüürimees Raul Allvee. Igal aastal laeva hukkumispäeval süüdatakse siin mälestuslõke. Saarlaseid hukkus või jäi katastroofis kaduma 10.
28. septembril 1994, läks keset Läänemerd tugeva tormi kätte sattununa põhja Tallinna-Stockholmi liinil sõitnud reisilaev Estonia. 989 laeva pardal olnust päästeti vaid 137 inimest ja hukkus 852. Merest leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.
Ametliku versiooni kohaselt oli õnnetuse põhjusteks mitme halva asjaolu kokkusattumine – tugev torm purustas visiiri hinged ning eest ära kukkudes tõmbas visiiri ülaosa lahti aparelli, misjärel autotekk voolas vett täis. Kuna tootja oli andnud laevale tormikindluse klassi ja see oli sertifitseeritud, ei uskunud meeskond, et midagi niisugust saab juhtuda.
Seetõttu ei vähendatud esimeste kolksatuste kuulmise järel kiirust ega kontrollitud visiiri olukorda, vaid sõideti täiskäiguga edasi, kuni autotekile kogunenud vesi ajas laeva tugevasse kreeni. Laeva tunginud vesi viis selle kiiresti küljeli ja üsna kohe ka põhja.
Väga palju on käibel alternatiivversioone laevahuku oletatavate põhjuste kohta – alates plahvatusest kuni selleni, et sõjatehnikaga veoautost vabanemiseks avati vööriluugid avamerel ning tugeva tormi tõttu neid enam kinni ei saadudki. Alternatiivteooriate levikut on soodustanud ka asjaolud, et mitu algul päästetuteks tunnistatud isikut jäid tegelikkuses siiski kadunuks.
Tegu on rahuaja ohvriterohkeima laevahukuga Läänemerel läbi aegade.