Õisu mõis

Kas teadsid, et Õisu mõis oli üks väheseid Eesti mõisaid, kus oli oma hästi toimiv tubakatööstus ja ka oma tubakaistandus?

Mõis rajati 16. sajandil. 1744. aastal annetas Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna Põhjasõjas kaks korda maha põlenud mõisa vene admirali Peter von Siversi lesele. Siversite omandusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Mõisa tänaseni säilinud härrastemaja valmis aastatel 1760-1767. Umbes samast perioodist pärinevad ka kõrvalhooned. Lisaks tol ajal Eesti ühele suuremale sepikojale, veskile, küünidele, õlle- ja viinaköögile oli mõisal ka oma tubakavabrik. Esialgu töötles tubakavabrik peamiselt Ameerikast toodud tubakat, ent peagi oli Õisus ka oma  tubakaistandus. 1809. aastal külastas mõisat keiser Aleksander I.

1922. aastal alustas mõisa peahoones tööd Õisu Piimaasjanduse kool. Hiljem nimetati kool Õisu Piimanduskooliks, kuhu 1930.aastal rajati Eesti moodsaima sisustusega meierei.

Erinevate nimede all, kuid siiski piimanduse erialade õpetamisele suunatud kool tegutses mõisas aastani 2006, kui see liideti Olustvere Teenindus- ja Majanduskooliga. Seejärel jäi mõisahoone Õisus tühjaks.

Mõisakompleks on Eestis ainulaadne selle poolest, et see on säilinud suhteliselt terviklikult tänase päevani. Lisandunud on vaid 1930-datel ehitatud 12 korteriga elamu, mida kool kasutas õpilaskoduna. 2007. aastast on mõis eraomanduses. Viimastel aastatel on siin veinifestivale korraldatud.

Terrassidena järve poole laskuv inglise stiilis mõisapark on korrastatud ja populaarne suvelavastuste etendamise koht. Seal kasvab ca 85 puu- ja põõsaliiki. Parki rikastavad skulptuurigrupp „Noorus”, purskkaev ning 3 tiiki. 2015. aastal valmis Õisu järve ääres 8 meetri kõrguse platvormiga vaatetorn.

Õisu mõisaga seondub veel üks ajalooline sündmus. 1883. aastal loodi siin üks toonases Eestis haruldane asutus, sellel oli oma president, kes tavaelus oli mõisa viinapõletaja, mõisa aednikust sai presidendi abi, mõisa masinistist sai kassapidaja, kõrtsmikust tema abiline. Oli ka oma sini-puna-valge lipp! Tegemist oli Õisu Laenu-Raamatukoguga.