Hara allveelaevade sadam

Hara väikelaevasadamasse, endisesse allveelaevade baasi, on ehitatud juurde tänapäevased väikelaevasadamale vajalikud rajatised. Sadamas on tähistatud külaliskai kohti 18 alusele.

Piirivalve oli siinsetes randades olemas juba tsaariajal. Hara saare vastas oleval neemekaldal asus piirivalvekordon, mis tegutses nii tsaariajal kui ka Eesti iseseisvuse perioodil enne Teist maailmasõda. Kordoni võttis Eesti riigi okupeerimise käigus üle nõukogude piirivalve ning selle vahetusse lähedusse rajati sõjaväesadam, mida praegu tuntakse ajaloolise Hara allveelaevade baasi ehk demagnetiseerimise sadamana. Veealuste tehnorajatiste abil toimus demagnetiseerimine, millega muudeti nii laevade kui ka allveelaevade korpused magnetmiinidele tuvastamatuteks. Kogu sadamaala oli omal ajal suletud piirkond.

Hara lahe suurim eelis oli selle sügavus. Vahetult kai ääres on vesi 6-7 meetrit sügav, kaide otstes kuni 12 meetrit. Sügav on aga kogu Hara laht, kohati isegi kuni 40 meetrit. Nõukogude sõjalaevadele varjamiseks see väga sobis.  Lisaks on lähedal Loksa laevaremonditehas, kus vajadusel remonditöödeks kiirelt abi saadi. Hara ja Loksa vaheline otsetee üle lahe, kuhu kõrvalistele asja ei ole, lõi ideaalsete tingimustega sõjalise tugivõrgustiku.

Praegu asub sadamas turismikeskus ning väikelaevasadam. Allveelaevabaasis on väike muuseum, kus saab tutvuda baasi ajalooga, jalutada kail ja hoonete varemetes. 25. augustil 2024.a. varises muulil asunud sadama näitusehoone merre. Õnneks ajal, mil muuseum oli suletud, nii õnnetus kannatanuid kaasa ei toonud. Esimesed märgid võimalikust varinguohust ilmnesid juba mõni päev varem. Külastajaid näitusehoonesse enam ei lubatud. Näitus, mis koos hoonega merre kadus, oli üleval 2020. aastast ja koosnes Hara sadama keelatud ja piiratud alal tuukrina töötanud Aleksander Zaitsevi 80-nendatel salaja tehtud fotodest ja on taastatav. 2023. aastal kolis lennusadamast sinna ka näitus „Põrgu Läänemerel“, mis räägib Juminda 1941. aasta merelahingust.

Huvitav teada! Hara saarel toodeti V. R. Sörenseni eestvedamisel kunagi kuulsaid „Tallinna kilusid“.  Aastaid enne Nõukogude aega valmis just siin Eesti läbi aegade ilusaim purjelaev Tormilind.