Jõuga kääpad

Ligikauda viis sajandit tagasi elasid Iisaku ümbruses põhiliselt vadjalased. Jõuga järvede naabruses on tänaseni näha Eesti suurim, 260 kääpast koosnev vadjalaste kääbaskalmistu.

Jõuga kääpad pärinevad 12.-15.sajandist.  Ligikaudu pooled kääpad on arheloogide poolt läbi uuritud. Luustikud asuvad kääpa all kuni 1,5 m sügavuses. Põletamata surnud on sängitatud 0,750 m kõrguste kääpakuhjaste alla asuvaisse haudadesse. Enamasti on kääpa alla maetud üks, mõnikord kaks ja rohkemgi surnut.

Ühest kalmest leidsid arheoloogid 1950-datel  väikese tekstiilitükikese 13. sajandi lõpust või 14. sajandi algul maetud vadjatarilt.  Ilmnes, et tegemist on varrastel kootud kindatükikesega. See on vanim varrastel kootud tekstiilifragment kogu Ida- ja Põhja-Euroopas.

Vadjalased olid läänemeresoome rahvas. Ingerimaa põliselanikud.