Vask­narva klooster ja linnuse varemed

Kas teadsid, et Vasknarva klooster on aastast 2002 Kuremäe kloostri abikloostrina tihedalt seotud Kuremäe nunnade eluviisiga?

Kohas, kus Narva jõgi Peipsi järvest alguse saab, paikneb asula, mis ammustel aegadel kandis nime Sõrenets. Nimi tuli kohaliku kliima iseärasustest – „sõroi“ tähendab vene keeles niisket, märga. On olemas dokumentaalsed tunnistused suurtest, kevadise liigvee ajal toimunud üleujutustest. Jõe ääres on säilinud iidse kindluse varemed. Endistel aegadel oli kindlus olnud võimsate müüridega muljetavaldav ehitis, mille katus olevat olnud kaetud vaskplekiga. See seletabki asula kaasaegset nime – Vasknarva. Kui täna on siin vaikne, siis enne Teist maailmasõda elas siin umbes 700-1000 inimest, tegutses seitse poodi ja lugematu arv kingsepatöökodasid. Praegu on püsielanikke vast poolsada. Kui kaubavedu mööda Narva jõge seoses raudtee käikulaskmisega vähenes, said kohalikest elanikest üldse mitte kalamehed, vaid parkalid ja kingsepad. Nahavabrikutes töötati perekonniti, Jaama küla kuulsad kalavinskid ehk serenskid, nahksed veesaapad, olid laatadel hinnatud kaup ja nädalas jõuti siinsetes jõeäärsetes külakestes valmis teha kuni 3000 saabast.

Kuremäe Pühtitsa kloostri abiklooster, Püha Eelija skeeta, on eraldatud palvekoht, kus elavad kümmekond nunna, kes hoiavad elus sajanditevanuseid traditsioone.

Vasknarva kirik ehitati 19. sajandi lõpus kaupmeeste annetustest. Kolme altariga Vasknarva Prohvet Eelija kivikirik pühitseti sisse 1873. aastal. Peakell kaalus oma 206 puuda ja vanarahvas teadis, et selle kõla olnud  Kuremäele kuulda. Kirik hävis sõdades, viimast korda 1941. aastal, siis jäid sellest alles ainult varemed. Alles 1974. aastal hakati seda vaikselt taastama. Kui sajandivahetuse paiku peeti plaani siia eraldi mungaklooster rajada, siis 2002. aastal võttis siiski Kuremäe nunnaklooster siinse kompleksi oma hoole alla. Mungaklootri plaan jäi toppama, sest ei tekkinud sobivat vendade kogukonda.

Kirikus kehtivad kindlad reeglid: uksest kaugemale, altari ette võivad minna vaid õiget usku inimesed, ka jumalateenitusel tohivad viibida vaid omad. Teised võivad oodata kiriku ukse taga. Ka pildistada kirikus ei tohi.

Kuna klooster ei ole tavapärane turismiobjekt, siis selle paksude betoonist müüride vahele päris igal ajal ei pääse, ka pole kindlaid kellaaegu, mil suured plekist väravad külastajatele avatud on. Sisse pääseb üldjuhul vaid jumalateenistuste ajal või eelneval kokkuleppel Kuremäe kloostriga. Palveränduritel on hea õnne korral võimalus ka kloostris ööbida, järgides kloostri reegleid ja tehes vaeva tasa vabatahtliku tööga.

Vasknarva ja Kuremäe klooster ei ole ainsad kloostrid Eestis. Saaremaal tegutseb veel Reomäe nunnaklooster.

Ajalooliselt on koht kandnud ka militaarset tähtsust. Esimene Vasknarva ordulinnus rajati 1349. aastal, kuid hävitati sama aasta jooksul pihkvalaste poolt. Hiljem, 1427. aastal, alustati uue kindluse ehitamisega, mis sai Liivi ordu Vasknarva foogtkonna keskuseks. Linnus püsis kuni Liivi sõjani, mil see purustati Moskva tsaaririigi vägede poolt Ivan IV ehk Ivan Julma juhtimisel. Sellest ajast saadik on ordulinnus varemetes.

Peale sõdu ja hävingut on ajahamba puretud müürid jäänud ainsaks tunnistajaks Vasknarva kunagisele hiilgusele. Tänapäeval võib näha vaid osaliselt säilinud 3 meetri paksuseid kivimüüre, mis vihjavad, et kunagi oli siin võimas kaitseehitis.

Ja siis Narva jõgi, Eesti kõige veerohkem jõgi, mille keskmine vooluhulk on 400 kuupmeetrit sekundis, kuid suurvee ajal võib see paisuda kuni viiekordseks. Jõgi voolab kahes riigis korraga—osa sellest kuulub Venemaale, osa Eestile, kuid vesi piire ei tunne. Legendi järgi olevat Kalevipoja Soome sepalt ostetud mõõk karastatud seitsmes vees: Viru meres, Peipsi järves, Võrtsjärves, Emalättes, Koiva jões, Võhandu jões, vihmavees aga mitte Narva jões! Miks?

2025.aasta suve hakul avati Vasknarvas endise piirivalve vaatlustorni asemel uus vaatetorn, mis on huvilistele avatud.

Vasknarva jääb tänapäeval vaikseks ja salapäraseks paigaks, kuhu jõudes tundub, et oled astunud ajas tagasi. Eestit tuletavad meelde vaid ladina tähtedega tänavasildid, eestikeelsed infotahvlid ning riigilipp piirivalvekordoni ees.

Muudetud: 31.01.2026