Vasknarva klooster ja linnuse varemed

Kas teadsid, et Vasknarva klooster on aastast 2002 Kuremäe kloostri abikloostrina tihedalt seotud Kuremäe nunnade eluviisiga?

Kuremäe Pühtitsa kloostri abiklooster, Püha Eelija skeeta, on eraldatud palvekoht, kus elavad kümmekond nunna, kes hoiavad elus sajanditevanuseid traditsioone. Vasknarva ise on Peipsi järve ja Narva jõe vahele peitunud vaikne küla, kus kunagi kees elu. Kui enne Teist maailmasõda elas siin umbes 700 inimest, siis praegu on neid ligi 20 korda vähem. Kolme altariga Vasknarva Prohvet Eelija kivikirik pühitseti sisse 1873. aastal. Kirik sai Teises Maailmasõjas raskeid purustusi, kui taastati 1970-1980-datel. Kirikus kehtivad kindlad reeglid: uksest kaugemale, altari ette võivad minna vaid pühitsetud inimesed ja pildistada seal ei tohi.

Ajalooliselt on koht kandnud ka militaarset tähtsust. Esimene Vasknarva ordulinnus rajati 1349. aastal, kuid hävitati sama aasta jooksul pihkvalaste poolt. Hiljem, 1427. aastal, alustati uue kindluse ehitamisega, mis sai Liivi ordu Vasknarva foogtkonna keskuseks. Linnus püsis kuni Liivi sõjani, mil see purustati Moskva tsaaririigi vägede poolt Ivan IV ehk Ivan Julma juhtimisel. Sellest ajast saadik on ordulinnus varemetes.

Peale sõdu ja hävingut on ajahamba puretud müürid jäänud ainsaks tunnistajaks Vasknarva kunagisele hiilgusele. Tänapäeval võib näha vaid osaliselt säilinud 3 meetri paksuseid kivimüüre, mis vihjavad, et kunagi oli siin võimas kaitseehitis.

Ja siis Narva jõgi, Eesti kõige veerohkem jõgi, mille keskmine vooluhulk on 400 kuupmeetrit sekundis, kuid suurvee ajal võib see paisuda kuni viiekordseks. Jõgi voolab kahes riigis korraga—osa sellest kuulub Venemaale, osa Eestile, kuid vesi piire ei tunne.

2025.aasta suve hakul avati Vasknarvas endise piirivalve vaatlustorni asemel uus vaatetorn, mis on huvilistele avatud.

Vasknarva jääb tänapäeval vaikseks ja salapäraseks paigaks, kuhu jõudes tundub, et oled astunud ajas tagasi.