Vasknarva klooster ja linnuse varemed

Vasknarva on väike, salapärane ja eraldatud koht. Salapäraga on ümbritsetud ka siinne suletud erakla ehk Pühtitsa kloostri abiklooster. Muust maailmast on eraldab kohta Peipsi järv, Narva jõgi ja Struuga maastikukaitseala ehk Narva jõe luht. Üle jõe, umbes 200 m kaugusel asub Venemaa. Kui enne sõda elas siin ca 700 inimest, siis nüüd on neid 20 korda vähem.

Esimene puitkirik prohvet Eelija auks ehitati Vasknarvasse 1818. aastal. Uue, kolme altariga Vasknarva Prohvet Eelija kivikirik pühitseti sisse 18. detsembril 1873. Kirik sai Teises Maailmasõjas raskeid purustusi, kui taastati 1970-1980-datel. Kirikus kehtivad kindlad reeglid: uksest kaugemale, altari ette võivad minna vaid pühitsetud inimesed ja pildistada seal ei tohi.

 2002. aastal muudeti Vasknarva Prohvet Eelija kiriku hoonetekompleks Moskva patriarhi Aleksius II korraldusel Kuremäe kloostri Püha Eelija skeetaks.  Skeetas elab kümmekond Kuremäe kloostri nunna.

Esimene ordulinnus rajati siia 1349.a, mille aga pihkvalased juba samal aastal hävitasid. 1427.a tehti algust uue linnusega, millest sai Liivi ordu Vasknarva foogtkonna keskus ja ka foogti residents. 12 meetri kõrgune peakindlus olevat olnud 23 meetrit pikk ja 15 meetrit lai, suurte akendega ja majasiseste treppidega.

Liivi sõjas purustati linnus taas ja muutus lõplikult varemeiks.

Tänapäeval näeb kunagisest võimsast kaitseehitisest vaid alles jäänud 3 m paksuseid müüre.

Narva jõgi on veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Tõsi, pea pool sellest kuulub Venemaale. Jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda! Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine ​​Soome lahte suubuv jõgi.

.