Pilistvere kirik

Kas teadsid, et Pilistvere Andrease kiriku 70-meetrine torn on kõrgeim Eesti maakirikute hulgas ning Oleviste ja Niguliste järel kõrguselt kolmas Eesti kirikutorn?

Kiriku paksud müürid laoti üles 13.s. II poolel. Pae-  ja maakividest ning tellistest seinad on  erakordselt paksud, paiguti kuni 2,5 meetrit. Arvatakse, et kirik rajati kindluskirikuna.

Rootsi aja algul varemeis pühakoda taastati 17.s. lõpul ning arvatavasti siis sai torni kiviosa oma praeguse kõrguse. Pärast 1905. a tormikahjustust seisis kirik kaua ilma tornikiivrita.

Eesti Vabariigi ajal tehti kirikus sise- ja välisremont. Torn jäi peagi alanud Teise maalimasõja tõttu taastamata. 1984. aastal tehti kiriku sise- ja välisremont. Seejärel seati eesmärgiks torni taastamine. 30. novembril 1990. aastal pühitseti kiriku uut tornikiivrit.

Ajaloolisest sisustusest on säilinud 1686. aastal valminud barokk-kantsel, 1750. aastal valmistatud messingist laelühter ja 1901. aastal Sally von Kügelgeni maaliga uusgooti stiilis altarisein.

20. augustil 1988 loodi Pilistveres Ida-Euroopa esimene mittekommunistlik partei — Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Sia on rajatud kommunistliku genotsiidi ohvrite memoriaal, millega tehti algust 1988. aasta hingedepäeval. Memoriaali keskmes on murekivide kangur, kuhu on toodud kive igast Eesti kihelkonnast ja kaugemaltki.
Kivikangrut on aastate jooksul kasvatatud täismehekõrguste maakonnakividega, mis seisavad poolkaares kivikangrust idas. Seega on Pilistvere ainus koht Eestis, kus on mälestusmärk neile Eesti meestele, kes erinevatesse mundritesse sunnituina tegelikult võitlesid Eesti iseseisvuse eest. Kommunistliku genotsiidi ohvrite memoriaali teine osa on mälestushiis, kuhu on istutatud üle tuhande puu. Memoriaali kolmandaks osaks on kavandatud kommunistliku genotsiidi ohvritele pühendatud muuseum. 

Muudetud: 05.07.2025