Lahmuse mõis – Eesti salapäraseim keldrisüsteem

Kas teadsid, et Lahmuse mõis peidab endas midagi, mis sarnaneb pigem salaagentide peidupaigale?

Kohalik legend räägib maaaluste käikude võrgustikust, mis ühendab kõiki majandushooneid, ning üks neist kulgeb otse järvepõhja alt läbi teisele kaldale. See on tõeline insenertehniline müstika – kujuta ette salajasi kohtumisi keset kottpimedat tunnelit, samal ajal kui tonnide viisi järvevett su pea kohal seisab.

Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks.

Mõisa peahoone on ehitatud aastatel 1837-1848 juba von Krüdeneride valitsemise ajal. Arhitektuuriliselt loetakse huvitavamaks aga hoopis mõisa kõrvalhooneid. Mõisal olid olemas veejõul töötav veski, juustu- ja õllepruulikoda, maakivist viljaait, sepikoja maja, tall/tõllakuur. Külarahvas teab, et Lahmusel on majandushoonetel hulk keldreid, mis on omavahel maaaluste käikudega ühendatud, moodustades terve keldrite süsteemi. Üks käik viivat isegi järve alt läbi teisele kaldale.

Varaklassitsistlik härrastemaja asub looduskaunis kohas Lõhavere oja kaldal, kus oja muutub mõisamaja ees järveks. Õnneks ei ole seda ka nõukogude ajal ümber ehitatud ega rikutud.

Aastast  1926 asub mõisas kool. 1962. aastal lisandusid senistele klassidele abiklassid ja 1966. aastast sai Lahmuse koolist täielikult abikool. Praegu töötab see lihtsustatud ja toimetuleku õppekava alusel.

Sõja ajal 1941-1945 töötas Lahmuse mõisa jahuveski täie võimsusega, et rahvast jahuga varustada. Nii ei võetud ka möldreid sõjaväkke. Töötas ka villaveski. Nõudlus lambavillast lõngale oli suur, enamik riideid valmistati lambavillast ja linasest kangast. Ärakantud riided, tekid purustati villahundi masinas, lisati lambavill ja võeti töödeldud lõngana taaskasutusse.

1944. aasta kevadel tegutses Lahmuse mõisa peahoones mõnda aega ka Tallinna konservatoorium.

Huviväärne on ka Lahmuse vesiveski.

Muudetud: 05.04.2026