Suure-Kõpu mõis

Kas teadsid, et Suure-Kõpu mõisahäärberi söögisaal on oma pompei-stiilis maalingutega vaieldamatult üks Eesti haruldasemaid?

Mõisast on esimesed teated juba aastast 1487. Tegu on Eestis suhteliselt vana mõisaga. 19. sajandi alguses jagati mõis kaheks: põhjapoolsed maad said nimeks Väike-Kõpu mõis ja vana mõis hakkas kandma nime Suure-Kõpu.

Peahoone, mis valmis 1847. aastal, on arhitekt Emil Julius Straussi looming. Sama mees on projekteerinud ka Kuremaa lossi ja Vana-Võidu mõisa peamaja. Sajandi lõpus  ehitati häärber kahekorruseliseks. Tollane mõisnik Heinrich Otto Alexander von Stryk oli õppinud Itaalias ja Saksamaal ajalugu ja arheoloogiat ning arvatavasti just seal tekkis tal eriline huvi antiikkunsti vastu.

Alates 1921. aastast tegutseb mõisas kool.

Suure-Kõpu mõisa söögisaal on täna üks Eesti haruldasemaid. Restaureerimise käigus leiti paksu värvikihi alt pompeistiilis-maalinguid ja kunstmarmorist seinu, mis andis vallavalitsusele idee luua mõisasse  antiigikunsti keskus. Kunstiekspositsiooni ja Itaalia aia rajamine sai võimalikuks tänu EMP mõisakoolide programmile.

Mõisaaegsesse viljaaita-kuivatisse on rajatud spordihoone ning abihoonetena kasutatakse ka mõisaaegset kuuri ja jääkelderit.