Kotlandi mõis

Kotlandi mõisahoone on esmapilgul pigem elamu kui mõisahäärber. Eks see ta tegelikult ongi! Mõis esindab vanabalti hoonetüüpi, mis oli Eestis XVII−XVIII sajandil laialt levinud. Gotlandi saarega on Kotlandil pistmist niipalju, et kunagi asus siin rootslaste asum, mille järgi said endale nime küla ja mõis. Küllap need asukadki sealt pärinesid.

Kotlandi vanabalti häärber oli ühekordne palkhoone, mille kõige iseloomulikum asi on keset maja paiknev köök-mantelkorsten. Toad paiknesid mantelkorstna ümber neljas nurgas. Tubade korstnapoolsetes nurkades asusid ka kahhelahjud. Kui ajad läksid paremaks ja Eestimaa mõisnike rikkus kasvas, muutusid uuemad häärberid suurejoonelisemaks, vanabalti tüüpi hooned on aga nüüdseks enamjaolt ümber ehitatud. Kotlandi mõis on suur erand. Mõisa peahoone on tänapäeval Eestis ainus mõisahoone, mida katab vanasti põlisbalti tüüpi mõisahoonetele eriti Saaremaal ja Läänemaal nii iseloomulik olnud pillirookatus.

Kinnitamata andmetel on tegemist Eesti väikseima mõisahäärberiga. Suurimaks peetakse Kolga mõisa  peahoonet.

Mõis on eravalduses.  Aastatel  2013-2015 restaureeritud Eesti ainus rookatusega nõisahäärber pakub majutusteenust.  Mõisahäärberi uhke kamin ja ahi on puhkemajale seatavate rangete reeglite tõttu ainult dekoratiivsed ja nende sihtotstarbeline kasutamine külastajate  keelatud.  Ka on mõisahäärberis ja selle vahetus läheduses  suitsetamine keelatud.

Muudetud: 12.07.2025