Kotlandi mõis
Kotlandi mõisahoone on esmapilgul pigem elamu kui mõisahäärber. Eks see ta tegelikult ongi! Mõis esindab vanabalti hoonetüüpi, mis oli Eestis XVII−XVIII sajandil laialt levinud. Gotlandi saarega on Kotlandil pistmist niipalju, et kunagi asus siin rootslaste asum, mille järgi said endale nime küla ja mõis. Küllap need asukadki sealt pärinesid.
Kotlandi vanabalti häärber oli ühekordne palkhoone, mille kõige iseloomulikum asi on keset maja paiknev köök-mantelkorsten. Toad paiknesid mantelkorstna ümber neljas nurgas. Tubade korstnapoolsetes nurkades asusid ka kahhelahjud. Kui ajad läksid paremaks ja Eestimaa mõisnike rikkus kasvas, muutusid uuemad häärberid suurejoonelisemaks, vanabalti tüüpi hooned on aga nüüdseks enamjaolt ümber ehitatud. Kotlandi mõis on suur erand. Mõisa peahoone on tänapäeval Eestis ainus mõisahoone, mida katab vanasti põlisbalti tüüpi mõisahoonetele eriti Saaremaal ja Läänemaal nii iseloomulik olnud pillirookatus.
Kinnitamata andmetel on tegemist Eesti väikseima mõisahäärberiga. Suurimaks peetakse Kolga mõisa peahoonet.
Mõis on eravalduses. Aastatel 2013-2015 restaureeritud Eesti ainus rookatusega nõisahäärber pakub majutusteenust. Mõisahäärberi uhke kamin ja ahi on puhkemajale seatavate rangete reeglite tõttu ainult dekoratiivsed ja nende sihtotstarbeline kasutamine külastajate keelatud. Ka on mõisahäärberis ja selle vahetus läheduses suitsetamine keelatud.
Muudetud: 12.07.2025
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Käru alevik,Türi vald,


