Alu mõis

Kas teadsid, et Alu mõisa pargis asub tiik, mille keskel on kolm väikest saart — justkui lossile kuuluv miniatuurne saarestik?

Veelgi põnevam: kunagi viisid saarekesteni sillad, ja ühel saarel asus paviljon, kus väärikas seltskond tuulevarjus teed jõi.
Alu mõis ei ole lihtsalt mõis, see on nagu teatrilava, mille kulissideks on nurgatorniga uusgooti stiilis peahoone ja vabakujuline park, kuhu sisenedes võib juhtuda, et ajataju läheb natuke rikki. Mõisa vundamendiks on Abweni-nimeliste vasallide pärandus, küll aga andis hoonele tänase näo poliitik  Otto von Lilienfeld, kes oksjonilt 1858. aastal endale mõisa ostis ja sellele uut peahoonet ehitama hakkas. See uusgooti stiilis ehitis oma nurgatornikeste ja kuubikujulise põhiplaaniga on üks omalaadsemaid mõisahäärbereid. Mõisa härrastemaja hakati ehitama Saksa päritolu vene tööstusarhitekt Paul Alischi projekti järgi. Sellest ka hoone tavapärasest mõisahäärberist erinev kuubikukujuline planeering. Paul Alischi ideede järgi on rajatud ka Kreenholmi Manufaktuur.  Lõpliku kuju andis hoonele aga juba  Friedrich Modi.

Neljatahulisest nurgatornist paistab kätte kogu vabakujunduslikus stiilis park, mis rajati lossiga samal ajal.
Pärast riigistamist tegutses lossis kuni aastani 1955 kohalik algkool, hiljem masinapark ja isegi pensionäride klubi, aastast 1999 on hoone Kaitseliidu kooli päralt.

Aga pargitiigilt peegelduvad ikka need kolm saart ja üks mõte- võiks ju korraks veel silla tagasi ehitada.

Uuendatud: 25.06.2025