Kanepi Jaani kirik – Eesti ainus kirik, kus tornis särab täht

Ainukesena Eestis on Kanepi Jaani kiriku tornis hoopis aotäht ehk koidutäht ja mitte rist või kukk

Klassitsistlikus stiilis kiriku eripäraks on hoone keskel paiknev torn. Selle tipus oli kuni 1961. aastani kullatud rist, mis aga kaduma läks. Entusiastlikud kanepilased asendasid selle raudristiga. Ka on erinevalt tavapärasest traditsioonist, kus kantsel asub põhjaküljel,  Kanepi kiriku kantsel hoopis lõunaküljel. Kirikusse mahub 1000 inimest. Aastal 2002 otsustati restaureemistööde käigus torn taastada sellisena nagu ta esialgu oli olnud ning torni tippu sai taas aotäht.

Kirik on ehitatud ajavahemikul 1806-1810. 1831. aastal sai kirik välgutabamuse, kuid taastati jua 1838. aastaks. Kirikuhoone on 1999. aastast muinsuskaitse all.

Kultuurilooliseltki on Kanepi eriline: pastor J. P. Roth pani siin 1810. aastal  Eestis esimesena talurahvale priinimed. Ta asutas kihelkonna- ja tütarlastekooli ning hakkas välja andma maarahva nädalalehte Tarto maa rahwa Näddali-Leht, Tartu piibliseltsi abiga korraldas lõunaeestimurdelise Uue Testamendi esimese trüki.

Risti või kuke asemel oli kirikutornis kunagi täht veel Rõuge ja Urvaste kirikutel, ilmselt oli neid veel. Ainult neil ei ole tähte taastatud, nagu tehti Kanepi kirikuga.

Muudetud: 28.01.2026