Audru kirik – rikkalik “botaanikaaed” keset ajaloolist pühapaika

Audru kiriku ümber laiub Balti- ja Põhjamaade üks unikaalsemaid arboreetumeid, kus kasvab kolmel hektaril enam kui 250 haruldast puu- ja põõsaliiki alates Korea seedermännist kuni Jaapani jalakani.

Selle rajajale Raimond Erik Prentselile on samasse püstitatud mälestuskivi. Tartu Ülikoolis metsandusteaduskonna lõpetanud Pentsel töötas Audru kiriku majahoidjana, kui võttis eesmärgiks kiriku ümbrus mitte ainult korda teha, aga sinna ka erilisi taimi istutada. Idee oli sama teha ka Tõstamaa kiriku ümbruses, aga mõttest kaugemale seal paraku ei jõudnud. Suuremad heakorratööd ja haljastusprojektid kirikute juures olid Nõukogude režiimi tingimustes ülimalt keerulised, kuna ametlikult kirikuid ja kogudusi ei soositud ning igasugune vabatahtlik ühiskondlik algatus sai toimuda vaid entusiastide isikliku vaba aja ja nappide vahendite arvelt. Plaanide elluviimist takistasid  lisaks ka  Tõstamaa kiriku  varing ja Pentseli lähenev pensioniiga.

Arboreetumis kasvab mitmeid Eesti parkides haruldasi liike, muu hulgas Fraseri nulg, korea seedermänd, tähkvaher, kollane kask, ameerika pärn, jaapani jalakas. Tegemist on võõrliikide arvult Balti- ja Põhjamaade ühe unikaalseima arboreetumiga. Siin kasvab enam kui 250 erinevat puu- ja põõsaliiki, enamik on võõramaised. Sarnase pargikeskkonnaga kirikuid leiab veel näiteks Karulas, Kaarmal,  Käinas, Rannus, kuid need kirikaiad ei ole nii erilised haruldaste taimesortide poolest.

Audru kiriku ajalugu ulatub 17. sajandisse, mil krahvinna Magdalena von Thurni eestvõttel hakati rajama puidust kirikut. Kirik pühitseti sisse 9. oktoobril 1636, sellest ajast tegutseb kirik Audru Püha Risti kiriku nime all. Praegune kivikirik on ehitatud aastatel 1677-1680 tuntud Rootsi kirikute rajaja Magnus Gabriel de la Gardie patronaazhi all ja on üks vähestest 17. sajandil ehitatud ja tänaseni säilinud maakirikutest Eestis. Kivist torn on aastast 1715.

Audru kirikut peetakse esimeseks evangeelseks ehk luterlikuks kirikuks, mis Eestis ehitati. Nimelt toimus 16. sajandil kristlikus maailmas suur muutus. Martin Luther kritiseeris katoliku kiriku õpetust ja kombeid ning tahtis, et usk oleks lihtsam ja inimestele arusaadavam. Tema mõtetest kasvas välja uus suund, mida hakati nimetama luterlikuks kirikuks. Paljud Eesti kirikud, mis varem olid katoliku kirikud, võtsid uue õpetuse omaks ja said luterlikeks. Kui nüüd Audrus sai valmis uus kivikirik, sai sellest esimene kirik mitte ainult Eestis, aga kogu Liivimaa kubermangus, mis ehitati juba algusest peale luterlikuks pühakojaks. Kui katoliku kirik on ehitatud eelkõige missa jaoks, kus hoone on täis sakraalset sümboolikat ja palju detaile, värvilisi vitraaže, siis luteri kirik on arhitektuuriliselt kujundatud jutluse, pühakirja ja ühislaulu saaliks, kus rõhk on lihtsusel ja selgusel, sõna kuulamisel ja koguduse ühisel osalusel. Värve, kujusid ja muid detaile on seal väga vähe.

Aastal 2008 laskis Eesti Post välja Audru Püha Risti kirikule pühendatud postmargi. Kirik on ka hinnatud kontserdipaik.

Kirikuaias on mälestustahvliga kivi heliloojatele ja koorijuhtidele vendadele Aleksander Kunileiule ja Friedrich August Saebelmannile. Audru vallas sündinud Kunileidu peetakse eesti heliloomingu teerajajaks. Seni teati ja tunti vaid saksakeelseid laule. Ka esimesel laulupeol 1969. aastal kavas olnud vaid kaks eestikeelset laulu, L.Koidula tekstidele loodud “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani”, olid mõlemad Kunileiu loomingust. Noorem vend Friedrich August Saebelmann ei sündinud enam Audru vallas, vaid Karksis. Erinevalt vaid asjaarmastajaks jäänud vennast, astus ta küll esimese eestlasena Peterburi konservatooriumisse klaverit õppima, kuid pärast esimest õppeaastat katkestas. Tema ainsaks tuntumaks lauluks jäi “Kaunimad laulud”. Vendade nimed olid erinevad, sest Aleksander võttis endale hiljem eestipärase kunstnikunime Kunileid. Selle nime andis talle  Carl Robert Jakobson rahvusliku liikumise ajal, mil eestlased hakkasid massiliselt saksapäraseid perekonnanimesid eestistama. 

Muudetud: 26.09.2026