Välgi kirik – väike puidust kahe torniga ime

Kas oled kunagi näinud nii pisikest puukirikut, millel on uhkelt lausa kaks torni?

1859. aastal valminud Välgi Aleksander Nevski kirik on tõeline neohistoritsistlik pärl, mis püüab pilku oma ebatavalise kuju ja lihtsusega. See sadultorniga pühakoda on tõestus sellest, et suurus ei loe – ka väike hoone võib olla nii suursugune, et kuuluda Eesti kultuurimälestiste tippnimekirja.

Aastal 1859 valminud Välgi Aleksander Nevski kirik on tähelepanuväärne eelkõige selle poolest, et ta on 19. sajandi puukirik kahe torniga, mis on Eesti õigeusu arhitektuuris haruldane. Enamik Aleksander Nevski kirikuid on kivist ja suurejoonelised.

Välgi kiriku üks torn täidab kellatorni rolli, teine aga imiteerib õigeusu kuplit – sümbolit, mis viitab taevasele valgusele ja pühadusele. Kuna kirik ise on väga väike, ei olnud võimalik ehitada suurt sibulkuplit, mistõttu kasutati kahte väikest torni, et anda hoonele õigeusu kirikule omane ilme ja eristuda samas selgelt luteri kirikutest. Nii on Välgi kirik on hea näide sellest, kuidas arhitektuur kohandati kohalike võimaluste ja õigeusu traditsioonidele.

Ehitusmaterjal kiriku rajamiseks saadi von Ungern-Sternbergidele kuulunud Elistvere mõisast, kuna mõisaomanikel lasus kohustus abistada vene õigeusu kirikute püstitamisel, eelkõige maa eraldamisega ja materjalidega. Ehituse kulutused korvas reeglina tsaaririik. Kirik pühitseti Neeva Aleksandrile 2. mail 1885. aastal.

Iseseisev kogudus moodustati alles 1945. aastal, mis on tähelepanuväärne – paljud väiksemad õigeusu kogudused kadusid just sel ajal. Täna tegutsetakse Tartu Pühade Aleksandrite koguduse abikogudusena.

Kiriku lähedal asuvad vadjalastele omased muistsed matmispaigad 13. sajandist, mis viitavad väga varasele asustusele piirkonnas.

Kirik on tunnistatud kultuurimälestiseks. Kohalikus kultuuriruumis on kirikutel väga oluline roll. Peipsiääre vallas asub kokku koguni 10 kirikut ja palvemaja.

Välgi on eriline paik, kus kohtuvad kristlus ja muinasusk. Lisaks unikaalsele kahe torniga puukirikule asub siin ka ajalooline hiiemägi. See on haruldane kombinatsioon, kus ühes väikeses külas on säilinud nii iidne looduslik pühapaik kui ka 19. sajandi kirikuarhitektuur.

Välgi etnosemiootik Valdur Mikita on kirjutanud: “Välgi metsad on läinud Eesti kultuurilukku sellega, et siin läks hulluks Juhan Liiv .”

Muudetud: 16.05.2026

Rääka küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond

Muumioru, Leht on toimetamisel

Metallist vaatetorn, kogukõrgus 19 m, vaateplatvorm 15,3 m kõrgusel.

Lindora laata peetakse igal aastal simunapäeval, 28. oktoobril

Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, Leht on toimetamisel

Treimani kirik, Rannametsa — Ikla, Treimani küla, Häädemeeste vald, Leht on toimetamisel

Välgi kirik – väike puidust kahe torniga ime

Kas oled kunagi näinud nii pisikest puukirikut, millel on uhkelt lausa kaks torni?

Vaata ka neid kohti

Kallaste – punane liiv ja Putini väravad

Liivi muuseum – Oleksin ma luuletaja

Pala bussi­õnnetus – algaja veokijuhi verine õppetund ja 8 purunenud unistust

Pala bussiõnnetus – algaja veokijuhi verine õppetund ja 8 purunenud unistust