Taheva mõis – uusbarokk, mis põles haiglaks

Taheva mõisast on esimesed teated 1627. aastast. Mõisal oli mitmeid omanikke. 1813. aastal võttis mõisa pandile ja hiljem ostis päriseks Bernhard von Wulff. Wulffide suguvõsa omanduses oli mõis kuni riigistamiseni 1919. aastal.

Mõisa uusbarokses stiilis torniga peahoone valmis 20. sajandi esimesel kümnendil.

1926. aastal avas Töö- ja Hoolekandeministeerium Taheva mõisas vigaste laste kodu, mis 1927. aastal kujundati ümber tuberkuloosihaigete laste sanatooriumiks.

Lahingute käigus 1944. aastal hävis tulekahju läbi Taheva mõisa peahoone, milles Taheva Lastesanatoorium töötas. Sõjajärgsel perioodil eraldas valitsus raha mõisahoone taastamiseks, kuid kahjuks ainult plaaniks see jäigi. Lastesanatoorium jätkas tööd mõisa kõrvalhoones (mõisa valitsejamaja, praegune peahoone), kus olid ravikohad 25-le lapsele. Lastesanatoorium töötas siin aastani 2004.

Mõisa peahoonest on säilinud osa müüre ja fragmendid verandast. Peale sanatooriumi sulgemist tegutsevad Taheva mõisa kompleksis Sihtasutuse Taheva Sanatoorium asenduskodu, turvakodu ja hooldekodu.

Muudetud: 29.03.2026