Mosina vesiveski

Kas teadsid, et Mosina vesiveski oli üks umbes 800st sajand tagasi Eestis töötanud vesiveskist?

Algselt kuulus Mosina veski Meeri mõisale. Rendile anti see 1902. aastal. Pais ehitati 1921. aastal maakividest, selle keskel oli jääninaga saar. 1930. aastail ehitas rentnik veskihoone ümber. Uuenenud veskihoone sai kolmekorruseline, maakividest seinte ja poolkelpkatusega. Teise Maailmasõja ajal 1944. aastal lasti pais õhku.

Mosina vesiveski lõpetas viljajahvatamise 1950. aastate lõpul. Veski valdajaks sai Tartu Autobussi- ja Taksopark ning 1960ndate lõpul ehitati veskihoone ümber puhkebaasiks.

Täna on koht võetud peremehelt rendile ja seal pakutakse öömaja.

Esimene kirjalik teade vesiveskist Eestis pärineb aastast 1238. Vesiveskid on vanemad kui tuuleveskid ning eesti keeles on need lausa andnud nime üldmõistele: vesi + kivi = veski. 20. sajandi alguses oli Eesti jõgedel üle 800 vesiveski, nii vilja- kui saeveski. 1940. aastal oli Eestis 759 töötavat vesiveskit. Põhja- ja Lõuna-Eestis oli mõnedel jõgedel terved veskite kaskaadid, kus lisaks jahujahvatamisele saeti laudu, kraasiti villa, kedrati lõnga ja tehti muid töid. Tänaseks on aga veskid oma toonase tähtsuse kaotanud, lisaks takistavad paisjärved kalade rännet kudemispaikadesse.

Tänapäeval töötab Eestis vee jõul ainult üks veski – Hellenurme mõisa vesiveski Lõuna-Eestis.